Kuidas toit hambakivi mõjutab?

Piretil endal on alati hambakivi üsna kergelt tekkinud ehk hambaarsti juures käies eemaldas hambaarst tal alati ka hambakivi. Kui Piret aga hakkasi kord aastas paastumas käima ning vaatas üle kogu oma toidulaua, toimus muutus.

Ühel hetkel teatas hambaarst talle, et hambakivi enam ei ole. “Sain kohe aru, et tegemist on muutustega menüüs. Ka arst oli mu avastusega päri. Ka inimeste puhul räägitakse hambahoolduse puhul headest toitumisharjumustest, aga minu enda jaoks on pigem tunnetus see, kui palju maohapet mul suhu tagasi jõuab (mao ala- või ülehappesus),” viitab Piret.

Näiteks FendaFi teise kaasasutaja Irene Metsise koer Fenton on see, kellel on päris tugev mao ülehappesus ning kuna ta ei viitsi ka väga palju närida, siis tekib temal hambakivi ikka päris korralikult. Küll aga õige toit ja merevetikatabletid hoiavad ka tema hambad enam-vähem valgena. Igal juhul piisavalt, et ei oleks vaja professionaalset hammaste puhastamist.

Kui su lemmikul on siiski pidevalt probleeme hambakiviga, siis tasub tema toidulaud üle vaadata. Proovi täiesti naturaalset ning inimtoidu kvaliteediga toorainest valmistatud toitu ja vaata, kas teise toiduga tekib hambakivi vähem. Kindlasti pead aga arvestama, et uut toitu tuleks anda vähemalt 30 päeva. Võimalikult puhast toitu tasub anda kindlasti nendele koertele, kellel on tundlikum seedimine, sest toidus võib olla midagi sellist, mis tekitab seedehäireid ning seetõttu ka ülehappesust.

Hambad ja närimine

Närimine on Pireti arvates koerte puhul väga alahinnatud. Aeg-ajalt kuuleb ta ikka küsimust, et miks peab oma koerale närimist andma, kui ta sööb kuivtoitu.

“Oleme ausad – närimine on koera üks põhivajadusi,” toonitab Piret. Koerte hambad on loodud rebimiseks, purustamiseks ja närimiseks, seega on meie ülesanne seda neile ka pakkuda. Pireti enda kogemusel on närimine parim hammaste puhastaja. Küll aga peab tegu olema veidi pikema ja tugeva närimisega. Karvaga jänese kõrv on küll üks koerte vaieldamatuid lemmikuid, aga väga palju see hambaid puhastada ei aita, sest seda närimist ei jätku pikaks ajaks.

Pireti enda koerte Faddy ja Oscari vaieldamatud lemmikud on nii veise kõrv, hingetoru, veise nina, veise peanahk ja hobuse nahk. Enamus pakuvad närimist u 15–30 minutiks (sõltub loomulikult koerast).

Piret ise eelistab hammaste pesemise asemel pakkudagi oma koertele pigem närimist. Hammaste pesu on tore mõte, aga pane ennast korraks sellesse olukorda, et keegi teine prooviks sinul hambaid pesta aga sa ei saa teda juhendada.

“Mina olen üsna kindel, et ma tahaksin pärast hambad ise üle pesta, sest suure tõenäosusega ei oleks mul tunnet, et hambad said väga puhtaks. Närimise puhul aga otsustab just koer ise kui tugevat survet ta hammastele avaldab ning kui mugav tema jaoks see tegevus on. Lisaks sellele tugevdab närimine ka lõualuud, seega veel üks põhjus miks oma lemmikule närimist pakkuda,” selgitab Piret.

Kas kuivtoit päriselt puhastab hambaid?

Nüüd aga võtame ette müüdi, et kuivtoit aitab hambad puhtana hoida. “Minu jaoks on see ütlus juba eos absurd,” avaldab Piret. See on tema sõnul suhteliselt sama, mis arvata, et kartulikrõpsude või küpsiste söömine puhastab inimestel hambaid. “Olgu öeldud, et ma ei soovita seda katset läbi viia, vähemalt mitte enne hambaarstiga konsulteerimist,” toonitab ta.

Pireti jaoks tekib peamine ebakõla selles, et kuidas asi, mida meie ise suudame ka kergelt katki hammustada, saab koera hammaste jaoks olla piisav närimine. Pea meeles, et koera hammustusjõudu peetakse vähemalt 5 korda suuremaks kui inimesel. Oleme ausad – koerad suudavad üpris kergelt katki närida toore kondi (osad koerad lausa sääreluud), mida inimene aga ei suuda.

Nagu enne öeldud, on närimine koera üks põhivajadusi ning nii kuivatatud maiuste kui ka näiteks tooreste lihaste kontide närimine aitab imehästi hambaid puhtana hoida. Samuti on närimine vajalik nii nende psühholoogilise kui ka füüsilise heaolu jaoks.

Piret toob välja, et luges kunagi ühte artiklit, kus oli toodud võrdlus, et koer, kes närib küpsist või kuivtoitu on sisuliselt sama, mis meie purustame pähkli oma hammastega. “Kuivtoit ei ole piisavalt abrasiivne, et eemaldada hambakattu ja hambakivi,” lausub Piret. Lisaks tekib selle tulemusena suhu sodi, mis ideaalis tuleks ikkagi hambaharjaga eemaldada. Ka ei näri enamus koeri oma toitu piisavalt kaua, et toidupalad saaksid oluliselt mõjutada hammaste tervist. Pigem võivad osad koerad kuivtoidu kas tervelt või siis suurte tükkidena lihtsalt alla neelata. Teoreetiliselt võib see aga põhjustada nii seedeprobleeme kui ka lämbumisohtu.

Pärast seda, kui koer sööb toitu, jäävad hammastele pisikesed toiduosakesed. Need toiduosakesed segunevad suus olevate bakteritega ning kogunevad igemete joonele. Kui hambaid ei harjata kohe pärast söömist, siis toidujääkidest tekib pehme kile, mida nimetatakse hambakatuks. Hambakatt on võimalik harjata ära, kuid ainult siis, kui sellega tegeletakse enne selle kivistumist ehk muutumist hambakiviks, mis on lubjastunud ja väga kõva.

Kui hambakivi tekib igemete joone alla, siis põhjustab see igemepõletikku (lisaks ka veritsust). Kui sellel lastakse edasi areneda, võib igemepõletik põhjustada parodontiiti. See tõsine haigus põhjustab nakkust ja hamba kaotust. Parodontiit on seotud ka südame-veresoonkonna haiguste ja teiste häiretega.

Hambapuhastuskondid vs merevetikatabletid

Ei Piret Oper ega ka holistilised veterinaarid ei soovita kasutada ka “kurikuulsaid” hambapuhastuskonte. Kui vaadata koostist, siis on seal suure tõenäosusega rohkem koostisaineid, mida sa ei tea, kui neid, mida tead. Isegi, kui leiad toote, mille koostisainetest on enamus tuttavad, siis võivad need sisaldada aineid, mida oma lemmikule andma ei peaks. Sellised on nt naatriumtripolüfosfaat ja glütseriin. Pea meeles, et ka taimne glütseriin ei ole oluliselt parem kui tavaline glütseriin.

“Juba mõni aeg tagasi sattusin uuringu peale, mille kohaselt aitab merevetikas (Ascophyllum nodosum) puhastada ka hambaid. Saime selle tagasisidena chichuahuade omanikult, kes oli pidevalt hädas koerte hambakiviga. Varasemalt pesi koertel umbes 6 kuud iga päev hambaid, aga hambakivi läks ainult kollakamaks. Peale 2-kuulist Algomar merevetika tablettide kasutusele võtmist peseb nüüd omanik koeral hambaid kõigest mõni kord nädalas ning hambakivi on peaaegu kadunud,” jagab Piret lemmikloomaomaniku kogemust.

Uuring merevetika (ascophyllum nodosum) kasutamisest

16. detsembril 2014. aastal avaldati artikkel, mis kajastas kontrollitud kliinilise uuringu merevetikate (Ascophyllum nodosum) päevase tarbimise mõjust hambakivile, katule ja igemepõletikule (uuring viidi läbi inimeste seas). Uuringu eesmärgiks oli hinnata vetika igapäevase tarbimise mõju hambakivile, katule ning igemete tervisele 6-kuulise perioodi jooksul.

Uuringus osales kuuskümmend üks täiskasvanut, kellel oli tekkinud mõõdukas kuni raske hambakivi alates nende viimasest iga-aastasest arstivisiidist. Kahe 6-kuulise perioodi jooksul anti päevas 2 kapslit (sisaldasid kokku 500 mg kuivatatud merevetikapulbrit Ascophyllum nodosum) või siis kaks negatiivset kontrolltabletti. Uuringu ajal jätkasid osalenud oma tavapäraseid harjumusi.

Uuringus osalenud täiskasvanute hambaid puhastati professionaalselt iga 6-kuulise perioodi alguses ning samuti pärast 6-kuulise perioodi lõppu. Kahe 6-kuulise perioodi vahel oli ühe kuu pikkune paus. Sõeluuringul ja kahe perioodi lõpus registreeriti hambakivi, igemepõletik, igemeveritsus ja katt. Erinevusi analüüsiti kasutades paaris t-testi ja Wilcoxoni testi abil.

Uuringu lõpetas 55 osalejat. Pärast vetikate tarbimist oli keskmine hambakivi vähenemine võrreldes kontrolliga lausa 52%! Lisaks näitasid 52 osalejat vetikate rühmas vähem katu moodustumist kui kontrollrühmas. Katt ja igemeveritsus olid vetikate rühmas samuti olulisemalt väiksemad. Igemepõletiku gruppide vahel siiski olulist erinevust ei leitud.

Järeldus – vetikate tarbimine vähendas oluliselt hambakivi ja katu moodustumist ning samuti ka igemeveritsust. Vetikatel on süsteemne toime suu tervisele! Lisaks iseloomustas vetikate rühma poorsem ja vähem tahke struktuur ning seda oli kergem eemaldada kui kontrollrühmal tekkinud hambakivi.

Looduslik hambapasta

Kui tahad proovida hammaste pesemist, siis üks soovitus mittetoksiliseks hambapastaks on kookosõli ja orgaaniline kaneel. See on antibakteriaalne, viirusevastane ning seenevastane. Lisaks see maitseb hästi. Sega koostisained kokku klaasist purgis ning säilita külmikus. Võta 5 minutit enne kasutamist välja.

Ennetus on alati parem kui ravi

Nagu alati, siis ennetus on alati parem kui ravi. Need, kes lasevad oma koertel puhastada hambaid professionaalselt ning narkoosi all, siis ma soovitan veidi uurida narkoosi kohta ning kui ohutu on seda pidevalt teha. Mina enda koerte puhul kasutaksin seda varianti kõigest äärmisel hädajuhul, kui kõik muud asjad on proovitud.

Tihti öeldakse ka, et väikestel koertel on hambakivi rohkem. Loomulikult võib olla, aga see, et väikestel koertel ei ole võimalik hambaid puhtana hoida, on müüt. FendaFil on mitmeid kliente, kes on toiduvahetusega, närimise pakkumise ja osad ka merevetikatablettidega saanud lemmikute hambad korda ilma professionaalse puhastuseta. See kõik aga nõuab veidi tegelemist ning järjepidevust – looduslike vahenditega ei tule tulemused üleöö. Merevetika puhul jälgi kindlasti, et tegemist oleks just Ascophyllum nodosum merevetikaga!

Tegelikkuses on suurema osa meie lemmikuloomade tervisemurede tekkimise puhul vaja omanikul vaadata peeglisse ja küsida endalt, et kas on tehtud kõik, mis võimalik.

FenDaFi teine kaasasutaja Irene Metsis ja tema koer Fenton on sellest hea näide. Fentonil oli hambakivi probleem juba kutsikana. Piret sõnab, et mäletab siiani hetke, kus Irene ütles, et ta peab vist hakkama Fentoniga minema hambaid puhastama. Hambad olid tõesti koledad. Kasutusele võeti aga närimine ja merevetikatabletid ning juba paari nädalaga olid Fentoni hambad varasemast oluliselt paremas seisus.

“Selline tegutsemine nõuab aega ja järjepidevust,” nendib Piret Oper ja lisab, et eks kõik taandubki sellele, kas tahad pigem endale mugavust või oma koerale parimat!