Uuring: kodu planeeringu puhul on eestimaalastele kõige olulisemad köök ja vannituba

Eesti kodudes peetakse üheks kõige olulisemaks ruumiks kööki.Foto: Shutterstock

Bonava Eesti on oma tegutsemisaja jooksul ehitanud Tallinnas kokku 3000 uut kodu, sestap on läbi aastate kogunenud omajagu teadmisi, millistes kodudes inimesed soovivad elada ja mis on nende jaoks elupaiga puhul oluline. Bonava poolt möödunud aastal läbi viidud „Õnnelike naabruskondade uuringust“ selgus, et kodu puhul on kõige olulisem ruum inimese jaoks köök.

Kui uurida eestimaalastelt, mis on veel neile kodu juures oluline, siis köögile (86%) järgneb vannituba (83%), seejärel magamistuba (82%) ja elutuba (80%).

„See on üsna mõistetav, et inimesed tõstavad köögi väga kõrgale positsioonile. Iga kolmandat koduomanikku häirib, kui köök on liiga väike, samuti tuntakse puudust töötasapindadest ja hoiukohtadest,“ rääkis Bonava Eesti turundus- ja müügijuht Lauri Laanoja ning lisas, et inimesed on tõdenud, et nende olemasolevates kodudes on köök kõige suurem kitsaskoht. „Kui me mõtleme vanemate korterelamute peale, mis ehitatud 60ndatel-70ndatel, siis nendes olevad köögid ongi planeeringu mõttes pigem väiksed ning tihti ka eraldisesvad.“

Tänu kogemusele ja klienditagasisidele on Bonava näiteks oma arenduste korterite jaoks välja töötanud kõige sobivama köögilahenduse. Juba maja projekteerimise faasis mõeldakse detailselt läbi, kuidas korteris köök paiknema hakkab, mitu köögimoodulit seina saab paigaldada ning kuhu jääb töötasapind koos köögitehnikaga. „Samuti on meie kliendid välja toonud enda jaoks olulise aspektina selle, et söögilaua jaoks on jäetud piisavalt ruumi, et olla koos perega ja suhelda sõpradega,“ märkis Laanoja.

Kui aga vaadata, mida hindavad kliendid uuringust selgunud teisel kohal oleva vannitoa planeeringu puhul, siis eestimaalaste arust on nende tänane vannituba ehitatud või remonditud kehvade materjalidega ja on liiga väike.

Bonava müügi- ja turundusjuhi sõnul on kogemus näidanud, et klientidel on mõnikord keeruline valida vannitoa viimistlusvahendeid ja planeeringu lahendust, kuna ruum ise tundub plaanil teiste tubadega võrreldes tõesti väike. Seega on igati mõistetav, et puudub visuaalne arusaam, kuidas asjad ruumi mahutada kõige funktsionaalsemalt.

„Meie õppetund on, et kliendid vajavad toetust vannituppa sisustuse planeerimisel,“ sõnas Laanoja ning lisas, et ilma selleta võivadki esialgu meil kõigil vannituppa jõuda need lahendused, mis pole kas kvaliteetsed, jätkusuutlikud või võtavad rohkem ruumi, kui peaks ehk inimesel ei ole ruumis mugav.

„Kui aga sisearhitekti ja -kujundaja töö inimese eest ära teha, näiteks luua 3D visuaalid või illustreeritud korteriplaanid ning juba maja projekteerides võtta arvesse panipaikade vajadust vannitoas, kuhu saab paigutada pesumasina ning milline võiks olla piisav küünarnukiruum kraanikausi ees, siis muutub ka koduostja jaoks pilt oluliselt selgemaks ning valikute tegemine hõlpsamaks,“ selgitas ta. Seega tasub alati uut kodu soetades uurida arendaja kõiki pakutavaid visuaalseid lahendusi ja planeeringu võimalusi.

Märksõnad: , ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.