Jälgida tuleb sedagi, et ahju, pliidi, kamina ja katla lähedal ei oleks mööblit, vaipu, küttepuid ega muud kergesti süttivat kraami. Tuhk tuleb koguda jahtunult mittepõlevasse kaanega ämbrisse ja viia see õue. Siibri tohib sulgeda alles siis, kui söed on kustunud – vingugaas on lõhnatu, värvitu ja tappev!

„Väga oluline on ka kütteseadmete hooldus ja puhastus. Kui selle eest on kenasti hoolt kantud ja köetakse teadlikult ning mõõdukalt, on tulekahju tekkimise tõenäosus väike,“ lisab Tuuli Taavet.

Kui toasooja saamiseks kasutatakse õhksoojuspumpa, elektrilisi puhureid ja radiaatoreid vm, tuleb sealgi olla ettevaatlik ning jälgida, et seadmed oleksid laitmatus korras ning nendega ei koormataks üle elektrisüsteemi. Meeles tuleb pidada ka seda, et elektrilisi soojapuhureid ja radiaatoreid ei tohi riideesemetega kinni katta.

Miinuskraadidega kipuvad korralikult soojustamata veetorud külmuma ning nende sulatamisel tuleb toimetada teadlikult ja ohutust silmas pidades. Selleks, et torustik külmal ajal ei jäätuks, tasub see katta lisaisolatsiooniga. „Torude sulatamisel tuleb vältida lahtise tule ja leeklambi kasutamist. Jäätunud torude sulatamiseks soovitame kasutada soojakaableid või soojapuhurit, kuid selgi juhul peab inimene ise juures olema ja jälgima, et õnnetust ei juhtuks,“ ütleb Tuuli Taavet.

NB! Igas kodus peab olema töökorras ja õigesti paigaldatud suitsuandur ning kodudes, kus on kasutusel puiduküttel töötav ahi, pliit, kamin, katel või hoopis gaasikütteseade, peab olema ka töökorras vingugaasiandur. Kindlasti hoidke silm peal ka oma eakatel lähedastel.

Kui teil on kodu tuleohutuse osas kahtlusi, on võimalik kutsuda koju päästjad, kes vaatavad ruumid ohutust silmas pidades üle ning annavad soovitusi, kuidas tuleohutust suurendada. Kodunõustamist saab mugavalt tellida ohutusportaalist https://ohutusportaal.paasteamet.ee/tuleohutus/  või helistades riigiinfo telefonile 1247.