Traagilise õnnetuse järel: vingugaasiandur on kohustuslik ja päästab elusid

Foto: Shutterstock

Seoses Põhja-Tallinnas toimunud traagilise vingugaasiõnnetusega tuletab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) meelde, et vingugaasiandur on kohustuslik kõigis eluruumides, kus asub gaasiseade ja tahkekütteseade.

Läinud nädalavahetusel leidis aset traagiliste tagajärgedega vingugaasiõnnetus, milles hukkusid 71-aastane mees ning 8-aastane laps. Korteris puudus vingugaasiandur. Õnnetusega seotud täpsemad asjaolud selgitab välja uurimine.

Vingugaas on lõhnatu, maitsetu ja värvitu gaas, mida aitab tuvastada ainult vingugaasiandur, suitsuandur vingugaasi olemasolu ei tuvasta. Vingugaasiandur annab märku, kui õhus on tekkinud ohtlikus koguses vingugaasi. Anduri signaali ei tohi tähelepanuta jätta – esimesena tuleb lülitada välja gaasiseade ja avada aknad, et tuba tuulutada. Halva enesetunde korral tuleb võimalik kannatanu toimetada värske õhu kätte ning vajadusel pöörduda arsti poole. Järgmisena tuleks kutsuda gaasipaigaldise kontrollija, kes tuvastab põhjuse(d), miks seadmel õhku puudu jääb. Kui põhjused teada, tuleb need ka likvideerida, et ei juhtuks õnnetust.

Vingugaasiandur on kohustuslik paigaldada kõikidesse eluruumidesse, kus kasutatakse gaasiveesoojendajat või gaasikütteseadet. Samuti on alates 2022. aastast vingugaasiandur kohustuslik ka neis hoonetes, kus on tahkekütteseadmed nagu näiteks puuküttega ahi või kamin. Vingugaasi kohta saab täpsemalt lugeda vingugaas.ee.

2023. aastal TTJA läbi viidud kontrollis oli enim esinevaks puuduseks just eluohtliku ehitusega vannitoad. Paneme inimestele südamele, et gaasiseadmete või nendega seotud ventilatsiooni omavoliline ümberehitamine on keelatud! Ruumis, mis on liiga väike või kus puudub ventilatsioon, ei saa gaasiseade gaasi põletamiseks piisavalt õhku. Kui õhku ei jätku, hakkab põlemisel tekkima vingugaas, mis on ohtlik inimese tervisele ja elule. Seetõttu on väga oluline, et ruumis, kus asub gaasiseade, on väga hea ventilatsioon.

    Gaasiseadmetele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest vastutab alati omanik või kasutaja. Korterisiseste seadmete puhul on selleks korteriomanik, ühiskasutuses olevate torustike ja seadmete puhul vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. Gaasiseadmete paigaldamisel ning hooldamisel tuleb lisaks õigusaktidele järgida ka seadme kasutusjuhendit ning selles välja toodud hoolduse sagedust.

    TTJA tuletab meelde, et eluruumi gaasipaigaldist tuleb lasta kontrollida pädeval isikul iga nelja aasta tagant. Kortermajade ning ridaelamute küttesüsteeme peab korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid korra viie aasta jooksul peab süsteemid üle vaatama kutseline korstnapühkija. Infot kontrolli teostajate kohta leiab TTJA kodulehelt ja korstnapühkijate kohta küttesüsteemide portaalist.

    Populaarsed lood mujal Geeniuses

    Igal argipäeval

    Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

    Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.