Turvaekspert selgitab, et paraku on majanduslikult keeruline aeg varguskatsete hulka üleüldiselt tõstnud.

“Kui hinnad tõusevad kiiremini kui palgad, siis tekib nõudlus poehinnast odavamalt müüdava kauba järele. See tähendab, et elukutselistel varastel on rohkem turgu, kus näiteks varastatud kodutehnikat müüa ja varguskatsete arv suureneb,” rääkis Oolup.

Viking Security asjatundja tõi välja neli sammu, mida iga majaomanik või korteriühistu saab astuda, et oma kodu varaste vastu kindlustada ning sissemurdmise ohtu vähendada.

Varas kardab tähelepanu

Kuna midagi kahtlast näinud inimesel võtab 112 valimine vaid mõne hetke ning politsei tuleb Eestis kiiresti, ei ole vargad enamasti valmis riskima sellega, et neid korrakski märgatakse. Seega kõik, mis sunnib varast endale tähelepanu tõmbama, mõjub heidutusena.

Viking Security spetsialistidele on hiljuti jagatud turvakaamera pilte, kus on näha arvatav varas, kes on hoovi luurama pääsenud lausa läbi lahtise jalgvärava.’

Sageli ongi piisavaks lahenduseks lihtsalt lukus värav. Nii satuvad võimalikud sissetungijad olukorda, kus nad peavad üle aia ronima. See pole alati jõukohane ning aia otsas roniv inimene püüab paratamatult ka möödujate tähelepanu.

Loomulikult juhtub, et näiteks lapsed unustavad värava lahti. Aga tänaseks on elektroonilised väravate avamise-sulgemise süsteemid muutunud üsna taskukohasteks ja neid võiks kasutada, et väravad oleks vaikimisi alati kinni ja lukus.

Oluline on naabrivalve

Kindlasti tuleks tutvuda oma naabritega ja miks mitte ka kokku leppida, et hoitakse üksteise hoovidel silm peal.

Selleks, et hoovis liikuv võõras isik kohe silma jääks, tasub postkastid panna värava juurde (mitte majaseinale) ning ka kulleritele minna värava juurde vastu. Mida vähem n-ö mitte oma inimesi igapäevaselt hoovis liigub, seda raskem on vargal märkamatuks jääda.

Pole ahvatlust, pole vargust

Sageli eksitakse elementaarse põhimõtte vastu, et mis ei jää vargale silma, see ei jää ka näppu. Ära jäta näiteks suuski, jalgrattaid vms hoovi vedelema.

Kõigil akendel, kust varas võiks potentsiaalset saaki näha, peaksid olema päevasel ajal, mil kodu tühi, kardinad ees (see kehtib ka kuuride ja teiste abihoonete akende kohta).

Tuleb arvestada, et profivargad vaatlevad potentsiaalseid sihtmärke pigem eemalt autost ja binokliga. Vahet pole, kui kaugel tänavast aknad on – väärtuslik vara ei tohiks olla nähtav.

Segaduses varas ei ründa

Vargad ründavad kodusid, mida usuvad olevat tühjad. Mida rohkem õnnestub tekitada varastes kahtlust, et äkki on keegi ikka kodus, seda väiksem on varguskatse oht.

Näiteks on pererahva kodusviibimise märgiks töötav valgustus (toas ja ka hoovis). Nutikodu lahendused, millega saab tulesid lihtsalt äpist või ka taimeriga automaatselt sisse-välja lülitada, ei ole tänapäeval väga kallid. Ja kui viibida sageli kodust mitu päeva eemal, tasub neid võimalusi kasutada, et võimalikke vargaid segadusse ajada.

Ergo Oolup tõi ka välja, et turvakaamerad ning kombineeritud turvakaamera ja turvahäire süsteemid on tehnoloogia arengu tõttu muutunud viimastel aastatel oluliselt odavamaks.

“Valvesüsteem aitab sissetungijaid vahetult tabada, aga värske kleebis väraval, et objekt on valve all, toimib veel enamgi heidutusena. Samuti arvatakse tihti, et turvakaamerate jaoks peab seintesse auke puurima ja juhtmeid vedama – aga tegelikult on uusi kaameraid sama lihtne üles panna kui suitsuandureid,” selgitas Oolup.

“Lukus värav, tühi hoov, kardin akna ees, tähelepanelik naaber ja kaamera ukse kohal – seda maja varas tõenäoliselt ei ründa,” võttis Viking Security häirekeskuse juht soovitused kokku.