See, mida su lemmikloom sööb, mõjutab seda, kui tugev on tema immuunsüsteem. Immuunsüsteem aga hoiab lemmikuid tervena. Tihti arvatakse, et kõik toidud on samaväärsed ning hoolitsevad lemmikute mikrobioomi ja soolestiku eest ühtviisi. Kahjuks päris nii ei ole ning see taandub põhiliselt tooraine kvaliteedile. Kuna seaduse mõttes on lemmikloomad asjad, mitte elusolendid, siis kajastub see suhtumine ka toidus. Enamjaolt kasutatakse lemmikloomatoidu tootmiseks toorainet, mida inimtoidutööstuses kasutada ei tohi. Seega võivad jõuda paljudesse lemmikloomatoitudesse ka haigustesse surnud loomad. Lisaks on näiteks USA-s lubatud lemmikloomatoidus kasutada nii eutaneeritud loomi kui ka teedel alla aetud loomi. See aga tähendab, et tooraines on palju patogeene ning selleks, et muuta toit lemmiku jaoks seaduse mõttes ohutuks, on vaja seda kõrgel kuumusel töödelda, et potentsiaalsed patogeenid hävitada.

Immuunsüsteem aitab sinu lemmikul püsida terve ning võidelda haigustega. Väga tihti me aga ei mõtle immuunsüsteemi peale enne, kui terviseprobleemid kimbutama hakkavad. Kõige parem on seda selgitada minu äripartneri saksa lambakoera Fentoni näitel. Saksa lambakoertel on väga suur eelsoodumus pannuse ehk kroonilise pindmise keratiidi tekkimiseks. Tegemist on põletikulise, potentsiaalselt pimedaks tegeva sarvkesta haigusega. Reeglina tabab see keskeas (3–5-aastaseid) koeri. Kui hakkasin selle kohta uurima, selgus, et väga tihti on pannus diagnoositud juba 2-aastastel koertel. Fentonil diagnoositi pannus käesoleva aasta jaanuaris ehk 2 nädalat enne 9 aasta vanuseks saamist.

Pannus on immuunvahendatud haigus, mille puhul mängib rolli see, kui tugev on immuunsüsteem. Miks Fentonil pannus aga just nüüd välja lõi? Tal on olnud kaks väga stressirohket kuud – novembri lõpus kaotas ta oma peaaegu 14 aasta vanuse labradorist sõbra. Enne sõbra kaotust oli ta aga päris pikalt korralikult magamata, sest jälgis pidevalt kõnealust labradori ehk oma vanemat sõpra. Magamatus ja stress on aga ühed suurimad immuunsüsteemi laastajad. Kui koerad magavad reeglina pool ööpäevast ning ülejäänud ööpäevast hinnanguliselt 30% veel tukuvad, siis Fenton sai vahel ööpäevas korralikult magada vaid 4–5 tundi.

Pannusega sarnane haigus on ka hüperkeratoos, mis avaldub ninal. Sisuliselt on see keratiini üleküllus, mis tekitab ninal kihistumist. Nii Fentonil kui tema vennal Faddyl lööb hüperkeratoos vähesel määral välja kevaditi, aga lisades nende toidule kvaliteetset lõheõli, laheneb probleem väga kiiresti. Sama mure oli ka Fentoni ja Faddy õel, kuid oluliselt suuremal määral. Oleme täiesti kindlad, et suurimat rolli haiguse esinemises mängib just nimelt toit.

Kuna meie jaoks on meie koerad täieõiguslikud pereliikmed, proovime hoolitseda nende tervise eest sama hästi kui enda tervise eest. Meie jaoks on kõige parem lahendus koerte immuunsüsteemi eest hoolitsemiseks Winner Plus kuivtoit, millele lisandub Winner Plus märgtoit, toores liha ja organid, ristõielised köögiviljad, erinevad seemned ja keefir.

Keefir ja maitsestamata jogurt või kreeka jogurt on väga head probiootikumide looduslikud allikad. Kui koer pole aga kunagi keefiri või jogurtit saanud, siis tasub alustada väikesest kogusest, sest see võib tekitada algul gaase. See möödub üsna kiiresti ehk siis, kui soolestik on uute bakteritega ära harjunud. Iga koer peaks saama nii pro- kui prebiootikume, et tagada terve ja hästi funktsioneeriv immuunsüsteem.

Vähene joomine võib põhjustada terviseprobleeme

Kui ma aeg-ajalt lemmikloomaomanikelt küsin, et kui palju nende koer vedelikku tarbib, siis ei osata vastata. Üldiselt aga on vastuseks, et “no ta ikka joob”. Pea mitte keegi ei arva, et tema lemmikloom ei pruugi juua piisavalt vett. Kuigi võib tunduda, et koer ju reguleerib oma joomist ise, on tegelikkuses vee joomisega sama nagu inimestel – kui koer ei ole harjunud jooma, siis ta joob vett täpselt nii palju kui vaja, aga nii vähe kui võimalik. Puhta vee joomine on oluline aga kõikide jääkainete välja uhumiseks nii põiest kui ka neerudest. Seega, kui koer ei joo piisavalt, jäävad jääkained põide ning tagajärjeks võivad olla nii liiv põies kui ka erinevad kivid.

Miks sellest keegi ei räägi, kui lahendus on nii lihtne? Mina arvan, et asi on selles, et isegi kui veterinaar küsib, kas koer joob piisavalt, saab ta vastuse, et joob küll. Enamus meist ei saa aga aru, et tema lemmik ei joo päevas isegi minimaalset vajalikku kogust vett. Üldiselt loetakse vajalikuks päevaseks vee miinimumkoguseks 30 ml 1 kilo kehakaalu kohta. Seega näiteks 30 kilo kaaluv koer peaks päeva jooksul ära jooma umbes 900 ml vett. Ja kuigi omanikule tundub, et koer käib pidevalt joomas, siis soovitan 24-tunnise perioodi jooksul ära mõõta, kui palju koer tegelikult joob. Lisaks tasub meeles pidada, et sellist kogust peetakse miinimumvajaduseks.

Kui koeral on kas juba olnud põies liiv või kivid või tal on selleks eelsoodumus, tasub vaadata üle oma lemmiku toit ning kui annad talle ainult kuivtoitu, vahetada vähemalt 25% kuivtoitu kas toore või märgtoidu vastu. Kuivtoidust tasub eelistada teraviljavaba toitu ning toit võiks sisaldada ka peterselli, mis võib aidata ära hoida potentsiaalseid põieprobleeme. Lisaks võiks märgtoidule vett juurde panna ehk teha sellest vedelama supi sarnane roog.

Hiljuti avastati ühel meie kliendil, jack russelli terjeril, põiest kivid. Kahtlustasin, et asi on väheses vee joomises. Pärast operatsiooni lisas omanik koera menüüsse korra nädalas märgtoitu, mille segab veega, et suurendada vee osakaalu toidus. Tulemuseks on normis pH, mis on isegi madalam kui enne probleemide tekkimist.

Seega ei tasu alahinnata vee osakaalu oma lemmiku toidus ning sellel tasub silma peal hoida. Lisaks arvesta, et su koer joob seda rohkem, mida aktiivsem ta on. Seega, kui käid oma koeraga näiteks jooksmas või teed aktiivset trenni, peaks joodava vee kogus olema miinimumist isegi suurem.

Liikumine kui elu alus

Mulle meeldib alati öelda, et väga tihti on korteris elavad koerad õnnelikumad, kui oma aias vabalt jooksvad koerad. Nimelt saavad korteris elavad koerad reeglina 2–3 korda päevas jalutama. Aias vabalt jooksvad koerad ei pruugi mõni päev üldse aiast välja jalutama saada. Kui peres on mitu koera, võib tunduda, et nad saavad kogu oma liikumisvajaduse õues rahuldatud. Kahjuks enamikul juhtudel see nii ei ole. Olles ise kahe saksa lambakoera omanik, näen ma, kui vähe nad tegelikult aias ringi jooksevad. Jah, nad jooksevad aia ääres, kui mõni auto või rattur mööda sõidab, aga see on nii minimaalne.

Tegelikult öeldakse, et iga koer peaks saama iga päev vähemalt 30 minutit väljaspool aeda liikuda. Muuhulgas peaksid osad nendest jalutuskäikudest olema nuuskimisjalutuskäigud, sest need aitavad alandada lemmiku pulssi ning see on viis, kuidas lemmik suhtleb maailmaga. Nendel jalutuskäikudel peaksid laskma oma koeral nuusutada täpselt nii palju, kui just tema tahab. Eriti hea oleks, kui lased oma koeral sellise jalutuskäigu ajal ka valida, kuhu ta minna soovib ehk omanikuna ei anna sa talle pea mitte ühtegi käsklust. On leitud, et mida intensiivsemalt koer nuusutab, seda rohkem see pulssi alandab.

Liikumisel on väga suur roll ka sinu lemmiku tervisele ning seda läbi lümfisüsteemi. Lümfisüsteem toimib peaaegu nagu käsn ehk see imab kehaorganitest liigse lümfivedeliku ning suunab selle tagasi vereringesse. Lümfisüsteem aitab võidelda nii infektsioonidega kui omastada ka toitaineid. Kuna lümfisüsteemil puudub pump, siis suurendab just liikumine vedelike liikumist kehas. Ja see tuleb kasuks immuunsüsteemile.

Kokkuvõtteks

Meie lemmikute tervis on meie endi käes ning väikesed muutused viivad suurte muutusteni. Me ei mõtle tervise peale reeglina enne, kui me oleme sellest ilma jäänud. Kuigi algul võib tunduda hea mõte hoida toidu pealt kokku ja osta odavamat toitu, võib see pikas perspektiivis valusalt kätte maksta.

Kroonilised haigused vajavad reeglina igapäevast ravi ning see paneb iga päev sinu koera organismi tohutu koormuse alla. Rääkimata rahalisest aspektist. Suure tõenäosusega ei pruugi me suuta kõiki haigusi täielikult eemal hoida, aga mida hiljem need meie lemmikuid tabavad, seda parem nii meie lemmikule kui meile endile.

Mõnusalt aktiivset alanud aastat!