Riigieksamid tuleb sooritada juhul kui on plaanis edasi õppida erialal, millele pääsemiseks seda nõutakse. Näiteks nii Tartu Ülikoolis kui ka Tallinna Tehnikaülikoolis on riigieksamite tulemused vastuvõtutingimuseks enamikul bakalaureuseõppe ja integreeritud õppe õppekavadel.

Tänavu on gümnaasium võimalik lõpetada ka kooliastmehinnetega, mis on vähemalt “rahuldavad” või “arvestatud”.

2019/2020 peavad põhikooli lõpetamiseks aastahinded olema vähemalt rahuldavad või arvestatud, kuid õppenõukogu otsusega saab anda lõputunnistuse ka õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes aines “nõrk” või “puudulik”.

Järgmisel õppeaastal tuleb põhikooli lõpetamiseks sooritada vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksam, matemaatika eksam ja üks eksam õpilase valikul. Õppeainete viimastele aastahinnetele kehtivad tavapärased nõuded. Gümnaasiumi lõpetamiseks peavad olema kooliastmehinded vähemalt rahuldavad, sooritada tuleb riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas ja võõrkeeles ning koolieksam.

Määruse kohaselt ei pea 2019/2020. ja 2020/2021. õppeaastal sooritama põhikoolis loovtööd ja gümnaasiumis õpilasuurimust või praktilist tööd, kui see ei ole kooli õppenõukogu otsusel eriolukorrast tulenevalt võimalik. Käesoleval õppeaastal ei pea gümnaasiumi lõpetamiseks sooritama ka koolieksamit, kui kooli õppenõukogu on eriolukorrast tulenevalt selliselt otsustanud.

Õpilaste hindamise kohta näeb määrus ette, et 2019/2020. õppeaastal väljendatakse põhikooli õppeainete viimased aastahinded ja gümnaasiumi kooliastmehinded üldjuhul numbriliste hinnetena.

Kui eriolukorra ajal on kasutatud sõnalisi hinnanguid, millel puudub numbriline ekvivalent, siis ei pea seda teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse ning õppeaine viimase aastahindena põhikoolis ja kooliastmehindena gümnaasiumis võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras kasutada ka “arvestatud” või “mittearvestatud”.