Soojuspumpa valides on oluline mõelda läbi ka see, kuidas tagada soojuspumbale pikk eluiga. Näiteks on soojuspumbale vaja juurde soetada ka akumulatsioonipump. Alfaeksperdid selgitavad, milleks see vajalik on. 

Alfaekspertide nime taha koonduvad Eestis õhk-vesi- ja maasoojuspumpade müügiga tegeleva Alpha innoteci spetsialistid, kel on selles vallas  aastatepikkune kogemus. 

Inverter või on-off  – valikute küsimus

Ait-Nordi eksperdi Raido Malõshevi sõnul tuleb maasoojuspumpa valides alati läbi mõelda, kas võtta inverterpump või on-off-lülitiga pump. Just see viimane sobib hästi hajaasustusega piirkondades asuvatesse majapidamistesse, kus võib teinekord olla elektriga probleeme. “Inverterpump on voolukõikumistele palju tundlikum,” toonitab ta.

Miks on vaja akumulatsioonipaaki? 

Akumulatsioonipaak eraldab üksteisest küttepoole ja soojuspumba. “Erinevalt tahkekütte süsteemidest, kus akumulatsioonipaaki kasutati esmajärjekorras soojuse salvestamiseks kasutab soojuspump akumulatsioonipaaki töötsükli pikendamiseks,” selgitab Malõshev.

 Inverter soojuspump vajab veidi väiksemat akumulatsiooni mahtu kui on-off soojuspump ja seetõttu on sellise süsteemiga soojuspumpadel tavaliselt kuni 100-liitrine akumulatsioonipaak.

On-off-süsteemiga soojuspumbas kasutatakse suuremat, kuni 200-liitrist akumulatsioonipaaki, mis tagab soojuspumba pikema töötsükli, et pump saaks hiljem ka selle võrra pikemalt puhata. 

“Akumulatsioonipaak aitab vähendada käivituste arvu,” selgitab Malõshev.

Väldi asjatut sisse-välja lülitamist

Peamine, mida tavakasutaja teadma peab, on see, et võimalusel tuleb soojuspumba sisse-välja lülitamist vältida.

Malõshev võrdleb siin soojuspumpa auto mootoriga: “Mootorile ei meeldi ja ei sobi külmkäivitus ja pidev sisse-välja lülitamine. Mootor tahab töötada tasa ja targu,” selgitab ta ja lisab, et just selleks ongi soojuspumbal akumulatsioonipaaki vaja, et võtta sisse-välja lülitamise koormust vähemaks. 

Väga külmal perioodil, näiteks kui väljas on -15 kuni -20 kraadi, töötab soojuspump ööpäevaringselt. Sel ajal ei ole muret, et tekiks sisse-välja lülitusi. Keeruliseks läheb siis, kui talv on pigem soe. “Kui küttehooajal on temperatuur peamiselt +5 kuni -5 kraadi, siis töötab soojuspump osakoormuse peal, sel juhul on õigem panna see tööle pika akumulatsioonipaagi tsükli peale, kus on vähem lülitusi.”

Selleks, et sisse-välja lülitamise negatiivset mõju paremini selgitada, toob Malõshev veel ühe näite. “LED-lamp võib töötada 2000–3000 tundi, aga tal on kindel arv sisse-välja lülitamise tsükleid, millele vastu peab. Kui LED-lambi lülitit klõbistada, siis ta läheb üsna ruttu läbi. Kui lasta LED-lambil aga pikalt põleda, siis töötab ta ilmselt kümme aastat.”

Tootjad toonitavad, et mitte mingil juhul ei tohi teha üle kuue lülituse tunnis, sest see on soojuspumba kompressorile surmav. 

Malõshev lisab, et üks akumulatsioonipaak maksab kuni 500 eurot ja see tasub end ära umbes pooleteise aastaga. 

Lõpetuseks: akumulatsioonipaak on õhk-vesi-soojuspumpade juures kohustuslik osa küttesüsteemist. “Maasoojuspumba puhul oleneb see olukorrast, kuid kindlasti on see mõistlik valik,” ütleb Malõshev. 

Põgus ülevaade on tehtud, aga kui tahad teemasse põhjalikumalt kaevuda, siis kirjuta  info@aitnord.ee või küsi alfaeksperdilt otse!