Puid enam arulagedates kogustes ahju ei aeta, masuut on eilne päev ja elekter kallis. Kuidas siis luua kodule või miks mitte tööstushoonele parim küttesüsteem, mis on rahakotisõbralik ja samas ka töökindel? Esimest korda astuvad laiema avalikkuse ette alfaeksperdid, kes teavad, millest räägivad. 

Alfaekspertide nime taha koonduvad Eestis õhk-vesi- ja maasoojuspumpade müügiga tegeleva Alpha Innoteci spetsialistid, kel on selles vallas aastatepikkune kogemus. Kuueosalises lugudesarjas teevad nad puust ja punaseks teema, millest räägitakse enne talve kõigis Eesti kodudes. Aga alustame algusest.

Kuigi inimeste vajadused on väga erinevad – kes peab kütma väikest eramaja, kes ärihoonet, kes spordisaali jne –, eelistatakse üha enam kütteallikana soojuspumpa. Aga miks? Põhjuseid on mitu, neist kaalukaim on ilmselt madalad püsikulud.

Alpha-eksperdid on välja arvutanud, et näiteks 200-ruutmeetrise maja kütmiseks ja sooja veega varustamiseks kulub umbes 65 eurot kuus. Lisaks on uuemad maasoojuspumbad ning õhk-vesi-soojuspumbad nutikad, nagu näiteks  inverter maasoojuspump Alpha innotec V-Line.

“Saad oma Alpha Innoteci soojuspumba ühendada internetiga ja küttesüsteemi eemalt juhtida. Lisaks on meie tehnikutel võimalik soojuspumba tööparameetreid eemalt jälgida,” tutvustab Ait-Nordi juhataja Rasmus Leibur. Ta märgib, et juhul kui soojuspumbaga peaks midagi juhtuma, saavad Ait-Nordi tehnikud sellest tänu veebiühendusele kohe teada. 

Tihtipeale kardetakse, et soojuspumbad teevad kõva lärmi, kuid Leiburi sõnul võib kööginurgas surisev külmkapp ööund isegi rohkem häirida. “Loomulikult ei ole soojuspumbaga köetavas kodus prügi, suitsu ega tolmu,” lisab ta.

Boonus on seegi, et soojuspumba CO2 emissioon on madal. “Võrreldes maagaasiga säästab maasoojuspump aastas 200-ruutmeetrise eramu näitel umbes 2,5 tonni CO2 emissiooni välisõhku,” märgib Leibur.

Olen loll ja ei tea, kust alustada!

Kui see kõik mõtted liikuma pani, siis kuidas edasi liikuda? 

Alpha Innotec soojuspumpade ekspert Mait Vahtra sõnu tuleb kõigepealt koostada projekt. “Peame teadma inimese soove, mida ta tahab lisaks tubade kütmisele saada. Tahab ta näiteks basseini kütta või midagi muud sinna lisada. Sellest hakkab kõik pihta. Me ei saa võtta mingit pumpa ja öelda, et see sobib kõigile.” 

Seega tuleb kõigepealt kirja panna kliendi soovid ja maja andmed ning alles nende teadmiste pealt jõutakse sobiva tooteni. Vahtra kinnitab, et igasugused lahendused on tehtavad, tuleb lihtsalt teada, mida majaomanik täpselt tahab. 

Maasoojuspump või õhk-vesi-soojuspump? 

Järgmise sammuna peab selgeks tegema, millist soojuspumpa on ühte või teise kohta võimalik paigaldada. Maasoojuspump tahab rohkem ruumi, õhk-vesi-soojuspump vähem. 

Loomulikult mõeldakse esmajoones raha peale ning sedaviisi võttes tundub õhk-vesi-soojuspump soodsam variant. Samas on see pikas plaanis kallim, sest tarbib talvel rohkem energiat. “Maaküte jätkab aga samamoodi töötamist, sest maa seest tuleb energiat stabiilselt,” toob Vahtra näite.

Ehk pikas plaanis on maasoojuspump soodsam lahendus. Ometi on selle juures üks miinus – paigaldamiseks on vaja rohkem ruumi. Näiteks ei saa maakütet linnas panna igale poole, maja ümbritsev krunt peab olema piisavalt suur, et kaevata soojus-puurauke ehk energiakaeve. 

Maaküttesüsteem kogub maa seest energiat, millega on võimalik kütta nii eramaju, kortermaju kui ka tööstushooneid. Kui standardse maaküttesüsteemi kollektor paigaldatakse otse 1–1,2 meetri sügavusele, siis puuraukudega süsteemi puhul asetatakse energiat koguv kontuur ehk torustik oluliselt sügavamale vertikaalselt. “Kui maad ja võimalust on, siis tasub panna maaküte,” soovitab Vahtra.

Õhk-vesi-soojuspumba pluss on kindlasti paigaldamise lihtsus ja kiirus. Lisaks ei mängi rolli krundi suurus – õhk-vesi-soojuspumbad kasutavad hoone kütmiseks ning vee soojendamiseks õhu soojusenergiat. Miinusena võib Vahtra sõnul välja tuua müra, mis tegelikult polegi häirivalt vali. 

Veel üks huvitav asi

Tänapäeval ei raba enam kedagi jalust uudisega, et ehitatakse maju, mis hoiavad kokku energiat ning mille soojakadu on väike. Vähem mõeldakse aga tõsiasjale, et see tähendab oluliselt suuremat jahutuskoormust. 

Ehk siis veel üks asi, millele enne kopa maasse löömist mõelda. “Kui väga tahetakse jahutust teha, siis tuleb mõelda puuraukude tegemisele. See tagab eriti soodsa jahutuse,” räägib Vahtra ja lisab, et jahutuse tagavad tegelikult ikkagi mõlemad süsteemid koos. 

Ait-Nordi ekspert Raido Malõšev lisab, et on ka sisseehitatud jahutusega maasoojuspumbad, mille pump pöörab ise masinas klapid ümber, kui on vaja maja jahutama hakata. “Sõltuvalt välistemperatuurist masin kas jahutab või kütab selliselt, nagu me ise oleme seadistanud. Näiteks öösel kütab ja päeval jahutab,” märgib ta.

Kui tahad teemasse põhjalikumalt kaevuda, siis kirjuta  info@aitnord.ee või küsi alfaeksperdilt otse!