Pikselööki ei saa ära hoida, kuid selle tagajärgede eest saab kaitsta nii ennast kui oma vara. Päästeameti andmetel on tänavu saanud äikesest alguse kuus tulekahju, neist neli eramutes ja kaks abihoonetes. 

Alles mõned päevad tagasi registreeris Nublu andur tulehäire Põlvamaa eramus. Piirkonnas oli tugev äike ja pikselöögist tekkis elektrijuhtmete liigpinge.

„Esimese korruse elutoas läksid seina sees juhtmed põlema. Tuli levis tuppa, kus seina juures seisis diivan, mis omakorda süttis,“ selgitas G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul.

Eramus viibis kaks inimest – eakas proua ja tema poeg, kes viidi pärast tulekahju kustutamist kiirabiga haiglasse kontrolli, sest nad olid vähemalt 20 minutit vingu ja suitsu sees.

Suured kahjud tervisele ja varale

Veelgi tõsisem õnnetus juhtus napilt kuu tagasi Häädemeeste vallas Treimani külas.

18. juulil kell 11.22 sai häirekeskus teate, et majja sisse löönud äikese tõttu sai viga akna läheduses viibinud laps. Kiirabi viis haiglasse põletada saanud lapse ning vingumürgistusega mehe. Ülejäänud majas viibijad, ema ja kaks last, viga ei saanud. 

“Toas oli tahmunud laud ning majast oli välja visatud hõõguma hakanud vaip ja kardinad,” kommenteerib päästeamet. Äikeselöök oli purustanud maja ühe aknaklaasi, ajanud segamini toa sisustuse ning löönud lahti maja otsaseina tellised, mis osaliselt ka alla pudenesid. Seina ümbruse ohuala piirati lindiga. Päästetöö juhi sõnul oli äike kahjustanud ka elektrikilpi, mille kontrollimiseks kutsuti kohale elektrikud.

“Teinekord võib olla äike kaugel ja lööb elektrivõrku kilomeetreid eemal, kuid liigpinge jõuab siiski mööda elektriliine teie koduni,” hoiatab Elektrilevi ohutuskoolitaja Raivo Oras. “Välgulööki pole võimalik ära hoida, kuid selle mõjude eest saab kaitsta nii ennast kui oma vara.”

Vähene teadlikkus ja ohutunne

Vaid paar päeva pärast õnnetust Treimanis, 20. juulil kell 14.55, sai päästeamet uue sarnase väljakutse –  äike oli majja löönud Põltsamaa vallas Pauastveres. 

Päästjate saabudes oli hoone ja pööning suitsu täis. Äike oli löönud aknapleki alla maja soojustusse, kust leiti väike tulekolle. Äikeselöögi tõttu oli paigast nihkunud ka välisseina palk. Ripplae valgustid olid pesadest välja kukkunud, kahjustada olid saanud elektripistikud, -lülitid, -juhtmestik, erinevad elektriseadmed ning elektroonika. 

Vali kärgatus lõi äikeselöögi ajal majas olnud noormehel kõrvad lukku, ta kaotas osaliselt kuulmise ning kurtis, et pea käib ringi. Tema tervise kontrollimiseks tuli kohale kiirabi. Päästjad veendusid samal ajal hoone tuleohutuses.

Oma kogemustele tuginedes möönab Oras, et tihti on traagiliste õnnetuste põhjuseks vähene elektriohutusalane teadlikkus ja ohutunne – seda nii lastel kui nende vanematel. “Tihtipeale võib õnnetuste põhjuseks olla inimlik laiskus – laadijad on seinakontaktis, väikeelektroonika seadmed vooluvõrkudes, pikendusjuhtmed on ilma ülepingekaitsmeta ja nii edasi,” nendib spetsialist. “Näiteks arvutid, ruuterid, digiboksid, laadijad, telerid ja muusikakeskused on eriti tundlikud just liigpinge ja impulssvoolu suhtes.”

Võtmesõnaks on “ennetamine”

Kuid kuidas siis kaitsta oma kodu äikese eest? Oras ütleb, et hea ennetusmeede on kasutada nõuetekohaseid piksekaitsmeid. Hoone piksekaitse koosneb välis- ja sisesüsteemist. Välissüsteemi ülesanne on püüda välgunoolt, läbi maandurite noole jõud hajutada ning seejärel maasse suunata. Sisesüsteemi ülesandeks on kaitsta elektriseadmeid liigpingete ja impulssvoolude eest. 

Oras toonitab, et piksekaitse tervikteenust pakub Eestis mitu ettevõtet, kuid 100-protsendilist kaitset otsetabamuse korral ei saa keegi kahjuks garanteerida. “Elektritöödel ja piksekaitsesüsteemide väljaehitamisel tuleb kasutada kindlasti ainult vastavat kompetentsi omavaid spetsialiste. Lisaks tuleb lasta kontrollida, kas elukoha elektripaigaldise kordusmaandus on töökorras ja mõõtmistulemus normis,” lisab ta. 

Kõik elektriseadmed on ohus

Orase sõnul on äikese ajal ohus kõik elektroonikaseadmed ning tihti pole kasu ka sellest, kui ainult elektrikilbist vool välja lülitada. “Piksetabamuse korral võib liigpinge läbi kilbi ikkagi seadmetesse jõuda. Seetõttu on targem kõik elektriseadmed, mida ei kasutata, pistikupesadest välja võtta ja tekitada seeläbi turvaline kaitselahutus.”

G4Si kommunikatsioonijuht Maxim Tuul lisab, et kindlasti tuleks igas majapidamises elektrikilbile tähelepanu pöörata. Vana elektrikilp võib olla märk sellest, et kodu voolukoormus on piiratud ning sellisel juhul ei aita  õnnetusi vältida ka uue juhtmestiku paigaldamine. “Kui pidupäeva eel käib suurem kokkamine ja korgid enam vastu ei pea, siis võta seda kui ohumärki. Korkide väljalöömine tähendab, et korraga on kasutusel liiga palju elektriseadmeid või mõni vana seade pole töökorras,” annab Tuul nõu. 

Oras rõhutab, et äikese ajal tuleb pistikust välja võtta kõik kodumasinad ja väikeelektroonika seadmed (arvutid, ruuterid, telerid jne). Ka telefone ei tasu vooluvõrku laadima jätta. “Seina jäetud laadijad muutuvad elektrivõrku sattunud liigpinge korral “tulepallideks” ja põhjustavad tulekahju. Teinekord võib äike kaugel olla ja lööb elektrivõrku kilomeetreid eemal, aga liigpinge jõuab siiski mööda elektriliine teie koduni,” põhjendab ta. “Olge ettevaatlikud ja kuulake tähelepanelikult ilmaennustusi – äikesehoiatust peab võtma täie tõsidusega!”

Veel tuleb meeles pidada, et ruuterite küljest peab lahti ühendama ka interneti andmesidekaablid! Külmikute ja kohtkindlate seadmete (näiteks elektripliit, õhksoojuspump, boiler jne) pistikuid ei pea seinast välja tõmbama.

Sinu ja sinu lähedaste turvatunnet aitab säilitada nutikas suitsu- ja vingugaasiandur Nublu. Vajadusel edastab see häireteate G4Sile ning tulekahju korral jääb suurem kahju olemata.