Paljud koduomanikud ei pööra rõdu turvalisusele kuigi suurt tähelepanu. Eriti siis, kui elatakse kortermaja kõrgematel korrustel. Kuid kui turvasüsteem on puudulik, pääsevad pätid rõdu kaudu hõlpsalt sinu koju. Näiteid selle kohta leiab möödunud kuustki.
27. jaanuaril sai politsei teate, et Karksi-Nuias Võidu tänaval siseneti rõduukse kaudu korterisse ja varastati seifist sularaha. Meedias levib postitus, kus pakutakse 10 000 euro suurust vaevatasu inimesele, kelle vihje viib päti tabamiseni. Vargus toimus ajavahemikus 23.01 õhtust kuni 27.01 hommikuni.
Aasta alguses, 4. jaanuaril tungiti rõduukse kaudu ühte Pika tänava korterisse Tartus ja varastati hulk esemeid. Teo toimepanija ja kahju on veel selgitamisel.
G4S turvaekspert Tarmo Pärjala räägib, kuidas taolisi juhtumeid ennetada ja oma rõdu kaitsta.
Rõdu pole panipaik
Ehkki rõdu võib tunduda ideaalse kohana, kus hoida jalgrattaid, vankreid ja muud kraami, pole see turvalisuse vaatevinklist sugugi hea mõte.
Kõik rõdule pandud asjad, olgu need lumelabidad või jalgrattad, võivad kurjategijate tähelepanu tõmmata. “Esimene samm rõdu turvalisuse tagamiseks ongi see, et seal asju ei hoiustataks,” annab turvaekspert nõu. “Ja siinkohal pole oluline, kas elatakse esimesel või viiendal korrusel.”
On vargaid, kelle fookus on esemetel, mida saab kiirelt järelturul maha müüa. Jalgrattad, vankrid jms just sinna kuulub.
Kõrgus varast ei takista
Pärjala räägib, et kortermajade kõrgemate korruste elanikud tunnevad end sageli liiga turvaliselt. “Kui esimese korruse elanikel on pisutki ohutunnet, siis näiteks kolmanda omad tunnevad end üsna kindlalt ning eeldavad, et pätt sinna ikka ei roni,” möönab ta.
Professionaalsele vargale pole aga ükski kõrgus probleem. Pärjala meenutab juhtumit, kuidas pätid varastasid kolmanda korruse rõdult jalgratta. Roniti esimese korruse varikatusele, sealt edasi teise korruse rõdule ning siis juba kolmandale. Nööriga lasti jalgratas alla ja sõideti minema. “Pätid kasutavad ronimiseks nii rõdusid, varikatuseid kui vihmaveerenne,” hoiatab spetsialist.
Rõdu kui lihtne sissepääs
Isegi kodudes, kus on koduvalve, on aknad ja rõdud sageli kaitseta. Vargad teavad seda ja seetõttu võivadki neid hõlpsa sissepääsuna kasutada. Kuid ka aknad ja rõdud saab valve alla panna, kasutades magnetandureid.
Kui rõduuks, mis on üldiselt “suur aken”, on valve all ja see avatakse, edastab magnetandur häireteate G4S juhtimiskeskusesse. Seejärel võetakse kliendiga ühendust ja täpsustatakse, kas oleks vaja saata turvaekipaaž olukorda kontrollima.
Kuid kuna magnetandur annab ohust märku vaid siis, kui raam liigub, ei pruugi ka ainult neist piisata. “Kui pätt otsustab olla kaval ja visata ukse/akna klaasi puruks, on raam paigal ja häire ei rakendu,” nendib Pärjala.
Selleks, et ka niisuguses olukorras tekkinud ohust kiirelt teada saada, tuleb paigaldada akna purunemise andur – see tuvastab akna purunemise helisageduse järgi. Eramus, kus on mitu suurt akent, tasuks andur paigaldada igale klaasile.
Uks pole ainus, mille kaudu pätt sinu koju võib siseneda. Ole temast sammuke ees ja kaitse kõikvõimalikud sissepääsud.
