Ühisaia elule saab kaasa aidata külalise, vabatahtliku, kogukonnaaedniku või toetajana. “Aias on plaanitud luua ühiselt hooldatavad peenramaad ja toidusalu, püsikute ala ning ka väike individuaalsete taimekasvatuskatsetuste katseala. See, kuidas asi täpselt toimib ja mida kasvatatakse, otsustatakse ühiselt kogukonnaaednike koosolekutel. Samamoodi ka see, kuidas hoole ja vaevaga kasvatatud viljad jagada,” tutvustab Niin plaani.

Üldine põhimõte, millest Tartu aednikud alustavad, on see, et kasvatatud saaki saavad tarbida need, kes panustavad aiapidamisse. “Seega siis eelkõige kogukonnaaednikud või vabatahtlikud,” selgitab Niin.

Aed on liigendatud ja kõik sellest ei ole avalik. Avalikust osast, kus kasvavad tulevikus püsikud, mis vajavad vähest hoolt (näiteks piparmündid ja erinevad marjapõõsad), saavad möödakäijad ise endale midagi põske pista. “Kuid seda siis mõistvas ja teistega arvestavas mahus. Nii, et ka teised möödakäijad saavad vaarikatest ja muudest söödavatest taimedest rõõmu tunda,” ütleb Niin.