Seega saab leppetrahv mõjutada üürniku käitumist, ent ei kaitse üürikodu ega seal olevat vara. Veel on oluline teada, et leppetrahvi ei tohi kinni pidada tagatisrahast.
Kuigi vara rikkumist puudutav leppetrahv on õigustühine, on oluline teada, et lõhutud vara puhul on üürnik siiski kohustatud kahju hüvitama. “Kui näiteks on korteris olev diivan ära rikutud, siis on mõistlik esiteks teatada üürnikule kahjust ning määrata selle tasumise tähtaeg,” ütleb Siht.

Kui üürnik rikutud eset või esemeid vabatahtlikult hüvitada ei soovi, soovitab jurist esitada
maksekäsu või edastada nõude olenevalt üüripinna asukohast ja rikutud vara väärtusest
üürikomisjoni või kohtusse.

Seda tehes tasub aga silmas pidada, et vara väärtus ja võimalikud menetluskulud oleksid
omavahel kooskõlas. Väiksemate nõuetega tasub Tallinnas esmalt pöörduda üürikomisjoni
poole, muudel juhtudel tuleb leppida tõenäoliselt kulukamate maksekäskude ning kohtusse
pöördumisega.

Üks põhiprobleem: korteris suitsetamine

Üks oluline tegevus, mida leppetrahviga alatihti keelata tahetakse on üüripinnal või korteriühistu pinnal suitsetamine. Leppetrahv saab küll üürniku suitsetamist pärssida, kuid selle tulemuslikult ära keelamine on raske, leppetrahvi olemuse tõttu.

Sisuliselt on võimalik korteris suitsetamise puhul tõesti leppetrahv määrata, aga üürnik ei pruugi sellest leppetrahvist lihtsalt välja teha, hoiatab Siht. “Küll aga saate üürniku käitumist leppetrahviga mõjutada, lootes, et see on ebameeldiv kulu ja halb käitumine lõpeb,” ütleb ta.

Juhul, kui suitsetamine on üheselt tõendatav, on võimalik need leppetrahvid hiljem ka üürnikult tulemuslikult sisse nõuda.

Mis puudutab trepikodades suitsetamist, millega ka probleeme võib esineda, siis sel puhul on tegemist Tubakaseaduse § 29 lg 1 p 19 rikkumisega. Sellisel juhul soovitab Siht juba rikkumiste üle arvet pidada. “Kui rikkumine on pidev ja üürnik vaatamata vähemalt kahele antud hoiatusele oma käitumist ei paranda, siis saab lepingu erakorraliselt lõpetada,” sõnab ta.

Leppetrahvi tõendamine on raske

Leppetrahvi puhul on selle kõige keerulisemaks osaks selle tõendamine. Üürileandja üritab ju üürniku ellu sekkuda võimalikult vähesel määral ning seega ei pruugi isegi teada, et mõnd lepingusse kirjutatud leppetrahviga kulmineeruvat nõuet rikutud on. Samuti ei ole üürileandja enda ütlused trahvi ametlikult välja nõudmisel asjakohane tõend.

Reaalsuses on leppetrahvi määramiseks ja tõendamiseks vaja dokumentaalseid tõendeid.
Selleks sobivad hästi näiteks korteriühistu poolt tehtud ettekirjutused, politsei ja munitsipaalpolitsei väljakutsed ning muud tunnistused. Küll aga tasub teada seda, et põhimõtteliselt on üürnikul võimalus ka sellised tõendid vaidlustada.

Siht näitlikustab olukorda öörahu rikkumise puhul. “Kui sellisest olukorrast on olemas naabrite kirjalikult vormistatud kaebus, siis see on dokumentaalne tõend ja üürileandja saab leppetrahvi määrata,” ütleb ta. Kui aga tahta astuda leppetrahvist veel samm edasi ning leping erakorraliselt üles öelda, siis selleks tuleks juba politsei väljakutsed fikseerida, tõdeb Siht.

Selle asemel, et leppetrahvidele toetuda, on Sihi hinnangul tihti mõistlikum lihtsalt leping
lõpetada. Selleks on vaja üürnikule kolm kuud ette teatada. Juhul, kui üürnikule on aga juba
mitu korda politsei välja kutsutud, ta hilineb juba mitmendat kuud üürimaksetega või kasutab pinda vastuolus lepingutingimustega, on võimalik leping lõpetada ka erakorraliselt.