Ta rõhutas, et tihtilugu on küttekehad aastaid hooldamata ning siis ollakse üllatunud, kui kulud muudkui kasvavad. „Hoolduse regulaarsuse ning küttekulu suuruse vahel on otsene seos. Seda ei tasu alahinnata,“ lausus Blauberg.
Soojus peab kadudeta küttesüsteemi jõudma
ABC kliima ekspert selgitas, et küttesüsteemide renoveerimisest rääkides on olulised märksõnad säästlikkus ja mugavus.
“Vanad süsteemid on kehvade kasuteguritega. Ainukesed lahendused tänapäeval, mis ei vaja iga-aastast kütuse varumist on soojuspumpadel või gaasiküttel põhinevad süsteemid ning ka kaugküte. Kõikide ülejäänud lahenduste, nagu näiteks ahjud, kaminad, pelletikatlad, diiselkatlad, kivisöekatlad ja halupuukatlad, on vaja igal aastal panustada aega ja raha, et vajalik kütus või küttematerjal kütteperioodiks olemas oleks,” ütles ABC kliima ekspert.
Ta nentis, et küttekulu on Eesti kliimas kõige suurem kulu ja pisikesed eksimused ehitamisel saavad kasutajale suuremate küttekulude näol saatuslikuks. “Katlad ja soojuspumbad on üks osa terviklikust küttesüsteemist – suurt rolli mängib kogu ülejäänud soojuse edasiandmiseks väljaehitatud lahendus, olgu selleks siis radiaatorküte või põrandaküte. Oluline on jälgida, et soojus jõuaks kadudeta küttesüsteemini ning süsteem suudaks seda efektiivselt edasi anda,” kirjeldas Blauberg efektiivset küttesüsteemi.
Küttesüsteemide ekspert tõi välja, et vanemates radiaatorküttesüsteemides on sageli katlakivi see, mis piirab vee läbivoolu ning sellega ka soojuse edasikandmist süsteemile. “Kui pole soovi kogu süsteemi välja vahetada, siis on võimalik seda alati ka pesta, mis parandab vee läbivoolu.
Põrandkütte puhul peab kindlasti jälgima, kuidas on torustik põranda alla paigaldatud ja et põrand oleks alt piisavalt soojustatud,” sõnas Blauberg. Ta tõi välja, et näiteks kasutatud maja ostes tasub küttesüsteem kindlasti üle vaadata, uurida olemasoleva lahenduse kohta ning veenduda, et see vastaks standarditele,” sõnas Blauberg.