Nüüd, kui on selgeks saanud, kuidas soojuspumpa valida ja kui eluliselt tähtis on hooldus, ajame asja veel peenemaks. Alfaeksperdid selgitavad, kui olulist rolli mängib vesi, mida seadmesse lastakse. 

Alfaekspertide nime taha koonduvad Eestis õhk-vesi- ja maasoojuspumpade müügiga tegeleva Alpha innoteci spetsialistid, kel on selles vallas  aastatepikkune kogemus. 

Ait-Nord ekspert Raido Malõshev toonitab, et kõige olulisem on veenduda, et spetsialist, kes küttesüsteemi paigaldab, täidab selle ikka õige veega. “Tark paigaldaja räägib kohe alguses, et ideaalmaailmas täidetakse küttesüsteem demineraliseeritud veega, millest on kõik mineraalid välja võetud. Sellega tuuakse alla vee juhtivus.” 

Näiteks kraanist lastud vee juhtivus on umbes 1000 mikrosiimensit, demineraliseeritud vees on see sisuliselt nulli viidud. “Kui sellisesse vette kaks elektrijuhet panna, ei juhtu midagi – see vesi ei juhi enam elektrit,” toob ta arusaadava näite. Demineraliseeritud vesi on oluline seetõttu, et see ei lase tekkida korrosioonil, mis võib küttesüsteemi eluiga märgatavalt lühendada. 

Seega, kui küttesüsteem on täidetud sobiliku veega ja seda hooldatakse iga-aastaselt, peaks soojuspump pidama vastu kaua ja enamasti ka tõrgeteta. 

Kehva vee hävitustöö on näha paari nädalaga

Ometi kõik paigaldajad ei lase alati süsteemi õiget vett. “Ma olen kokku puutunud paigaldajatega, kes naeravad ja ütlevad, et Raido, mis jama sa ajad, metall ei lahustu vette. Aga tegelikult lahustub Nõrgem metall lahustub küttesüsteemis ringlevasse vette ning tekitab seal korrosiooni.” 

Seda lahustunud metalli on küttekontuuris näha juba paari nädala jooksul: põrandakütte rotameetrid on mustad või parimal juhul pruunid. “Seal võib näha, et alanud on hapniku- ja elektrokeemiline korrosioon. See viimane on sage halvema veega ehk veega, mis juhib hästi näiteks elektrit,” selgitab Alpha innoteci soojuspumpade ekspert Mait Vahtra ja lisab, et siit edasi hakkab tekkima magnetiit. 

Üheks võimaluseks magnetiiti vältida, on lasta küttesüsteemi kohe alguses kasvõi pehmendatud vesi, kuigi parim valik on demineraliseeritud vesi. 

Kas kodukraanist tohib vett küttesüsteemi lasta? 

Kas eespool öeldu tähendab, et oma puurkaevust või trassist tulev vesi ei kõlbagi soojuspumba küttesüsteemi? See sõltub veest ja süsteemi ülesehitusest. 

“Reeglina kipub olema nii, et linnatrassi vesi on veidi “rahulikum” ja oma puurkaevu vesi pisut “agressiivsem”. Näiteks Tallinna lähiümbruses on vee mõttes probleemsemad kohad Viimsi, Muuga, Mähe jne,” toob Malõshev näite. 

Tegelikult tuleb ikkagi vaadata kogu süsteemi ja nii on Malõshevi sõnul soovitatav kasutada demineraliseeritud vett, sest see tagab süsteemi parema töökindluse, kui suvaline puurkaevu- või trassivesi. Alfaekspertide sõnul loodavad nad sammhaaval jõuda olukorrani, kus demineraliseeritud veega täitmine nõue, mitte asjaarmastajate hobi. 

Võtmesõnaks on siin paigaldaja teadmised – kas ta oskab kõigile nüanssidele tähelepanu pöörata ja sellest lähtuvalt teha süsteemi paigaldamisel õiged otsused ning seejuures klienti nõustada. “On olnud ka neid, kes panevad küttesüsteemi vihmavett, aga need süsteemid ei pea sisuliselt üldse vastu,” hurjutab Vahtra.

Torud korrosioonist puhtaks!

Kui torustikus saavad kokku erinevad metallid ja vesi, mis juhib hästi elektrit, siis hakkavad metallid omavahel reageerima. Nõrgem metall lahustub vette ja tekib eelmainitud magnetiit, mis on imepeenike metallipuru. Küttesüsteemist välja lastes on selline vesi tavaliselt väga must, kirjeldab Malõshev. Peale selle liigub magnetiit küttesüsteemis ringi nagu väike kuullaagrite kogum, millest osa ladestub toru seintele. 

“Me oleme näinud torusid, kuhu peaks sisse mahtuma pöial, aga tegelikult mahub sisse pastapliiatsi sisu. Toru seinad on kattunud väljaladestunud kaltsiumi ja naatriumiga ehk katlakiviga. Kujutage ette, milline isolaator see on ja kui palju vett sealt lõpuks läbi voolab.” Niisugusesse olukorda jõutaksegi just siis, kui jätta soojuspump ja kogu süsteem hooldamata. 

Mis on ravi? Kõigepealt likvideeritakse tagajärg ehk torustikule tehakse impulss-meetodil läbipesu. See tähendab, et torusse lükatakse vett impulssidega – nii taotakse tekkinud sadestused lahti. Malõshevi sõnul ei ole sellistel puhkudel harv, et torustikust voolab välja pangetäite kaupa katlakivi. “Kivistunud kaltsiumi tuleb välja nii, et halb hakkab. Seejärel hakatakse vaatama, millest see tekkinud on, kust see tulnud on ja mis seal reageerib,” räägib ta.

Kui torustik on puhas, täidetakse see õige, näiteks demineraliseeritud veega ja hakatakse ravima tekkepõhjust. 

Hapnikukorrosiooni tagajärjeks võib olla ka ringluspumba purunemine ja sellisel juhul  puhastamisest abi ei ole, vaid tuleb arvestada sadadesse eurodesse ulatuva väljaminekuga ja pump välja vahetada. “Sellised juhtumid ei lähe garantii alla, sest pumbas on näha korrosiooni, aga viga on tehtud tegelikult juba kuskil alguses,” hoiatab Malõshev. 

Põgus ülevaade on tehtud, aga kui tahad teemasse põhjalikumalt kaevuda, siis kirjuta  info@aitnord.ee või küsi alfaeksperdilt otse!