Võib ju tunduda, et soojuspumba paigaldamine pole teab mis raketiteadus – mehed tulevad kohale, nokitsevad paar tunnikest, klõpsavad pulti ja asi töötab. Tegelikkus võib siiski keerulisem olla ja kui sa ei taha ämbrisse astuda, siis kuula ära, mis alfaekspertidel öelda on. 

Alfaekspertide nime taha koonduvad Eestis õhk-vesi- ja maasoojuspumpade müügiga tegeleva Alpha Innoteci spetsialistid, kel on selles vallas  aastatepikkune kogemus. 

Alpha Innotec soojuspumpade ekspert Mait Vahtra teeb kohe selgeks, et õhk-vesi soojuspumba paigaldamiseks läheb tubli kaks päeva, kui süsteem on veidigi keerulisem ja midagi on vaja juurde ehitada. “Maakütte puhul, selleks, et süsteem hea välja näeks, ei tee alla kahe päeva jällegi midagi ära,” märgib ta.

Ait-Nord ekspert Raido Malõshev täpsustab, et maakütte puhul peavad kaevetööd enne tehtud olema. Ja näiteks puuraukudega on üldse omaette teema. Nende rajamist tuleb pikemalt planeerida, luua eraldi projekt ja küsida kohalikust omavalitsusest luba. Kogu see asjaajamine võib heal juhul aega võtta vähemalt pool aastat.  

“Praegust suurt nõudlust arvestades võivad puuraukude tegemise järjekorrad olla isegi kuni mitu aastat,” lisab Vahtra. 

Lohakas töö rikub pumba

Võiks eeldada, et praegusel infoajastul, mil kõik materjalid ja erinevad õpetused on veebist kergesti kättesaadavad, tehakse korralikku tööd. Tegelik pilt ei ole alfaekspertide hinnangul üldse nii ilus. 

Mitmekümne aastase töökogemusega Vahtra sõnul tuleb kahjuks ette palju ebakvaliteetset ja lohakat paigaldust, mille puhul ei peeta paljuks isegi materjali arvelt kokku hoida. “Üheks põhjuseks on hind. Klient loeb raha,” tõdeb Malõshev. Ta lisab, et kui vaadata torutööde hinnatõusu, siis on arusaadav, et soov kokku hoida on paratamatu. “Näiteks pannakse hoones sees 3 cm siseläbimõõduga toru asemel 2,5 cm läbimõõduga toru. Seda on odavam ja lihtsam panna ja parasjagu oli see töömehel bussis olemas ka. Mõtled, et mis vahet seal ikka on. Aga see ei vii soojuspumbast õiget kogust soojust välja,” kirjeldab Malõshev olukorda, kus paigaldaja vea tõttu töötab pump halvasti. 

Nii ongi sellised majapidamisi liiga palju, kus inimesed on teinud 12 000-15 000 eurose kulutuse, aga küttesüsteem ei tööta korralikult. “Mõtestatud töö hakkab pihta juba enne paigaldamist. Muuhulgas tuleb mõelda, milline on maja, kui palju kulub tarbevett, kas tuleb jahutus, kas on vaja vanad radiaatorid välja vahetada jne.”

Ometi ei ole Vahtra sõnul tegemist viimasel ajal süvenema hakanud probleemiga. “See on nagu turumüüjate hooajakaup. Kui on vaja, siis tekib pakkumine ja paigaldama tulevad vennad, kes ei tea asjast tegelikult midagi. Oleme pidanud seda praaki väga palju ümber tegema,” nendib Vahtra. 

Ta lisab, et ette on tulnud kõveraid torusid, mida on kohe näha. Teinekord ei pruugi aga viga kohe märgati. “Kui kogu süsteemist on välja jäetud mõned olulised detailid, siis võib see olla väga ohtlik ja pump koos süsteemiga ei ela oma elueast pooltki ära.”

Malõshev toob näite, kuidas mõne detaili puudumisega võib kogu süsteemi töö rikkuda. Näiteks on soss-sepad paisupaaki paigaldades praaki teinud või mis veel hullem, selle üldse ära unustanud. Sellise jama klaarimiseks ei pruugi isegi hooldusest abi olla, vaid kogu süsteem tuleb uuesti ehitada. 

Kuidas jama vältida?

Õige vastus jama vältimiseks on tegelikult lihtne ja loogiline. Pöördu spetsialistide poole, kelle taust on plekitu. Kuna aga tausta plekitust on kliendil pea võimatu hinnata, sest reeglina halba tagasisidet veebiavarustest ei leia, siis pakuvad alfaeksperdid välja väga loogilise lahenduse. “Võta mitu pakkumist ja süvene pakkumise sisusse. Esimese asjana ei tasu kohe hinda vaadata,” õpetab Malõshev.

Lisaks pakkumise võtmisele, kus tuleb järgida reeglit, et kõige odavam ei tähenda kõige paremat, soovitavad mehed alati ettevõtteid külastada. “Olgem ausad,  pakkumused on kallid ja reeglina erinevad ja keegi ei loobu kasumi teenimisest – pigem jäetakse midagi süsteemist välja. Seega on parim lahendus selguse saamiseks minna reaalselt ettevõttele külla. Nii saab hoopis parema kindluse ja näeb, kas pakkumise tegija on tõeline spetsialist või hoopis kassiiri tüüpi konveier,” lisab ta.

Kunagi ei tee ka paha enda harimine ehk miks mitte endale selgeks teha, kuidas üks või teine seade toimib ja mis selle paigaldamise juures oluline on. Üheks võimaluseks on vaadata Ait-Nord kodulehelt videoid, lugeda blogi või ammutada tarkusi lõppkliendile mõeldud tasuta e-raamatust. 

Kõige olulisem on dimensioneerimine ja pumba vastavus hoone soojuskoormusele. 

“Mõtestatud töö hakkab pihta juba planeerides. Seal on palju asju, mida peab jälgima, et need oleks õigesti tehtud, et kogu süsteem töötaks. Kui me paneme maasoojuspumbale näiteks aladimensioneeritud maakontuuri – näiteks, paigaldaja otsustab 600 meetri asemel paigaldada 400 meetrit ja mõtleb, et vahet pole, siis tegelikult on selle pumba töö juba algselt rikutud.” 

Väga tähtis on ka pealtnäha pisiasjana näiv pumba igaaastane hooldus, mille juures on ülioluline, et pumbale on kerge ligi pääseda.  

Kindlasti peab teadma ka seda, et maasoojuspumba paigaldamine on võrreldes õhk-vesi soojuspumbaga keerulisem ja koosneb mitmest etapist, aega kulub selleks tavaliselt 3-5 tööpäeva, kuid nagu eelpool mainitud, võivad valmimise aega pikendada kõikvõimalikud muud faktorid – kasvõi see, kui pikalt tuleb paigaldada maakollektorit. 

Põgus ülevaade on tehtud, aga kui tahad teemasse põhjalikumalt kaevuda, siis kirjuta  info@aitnord.ee või küsi alfaeksperdilt otse!