Ekspert ja koduomanik räägivad: kui palju maksab remont tegelikult?

Ise tehtud remont võib minna palju kallimaks kui tööde tellimine

Korteri omal käel remontimine ei pruugi olla odavam kui tööde sisseostmine, tõestab kogemus.Foto: Margit Partei

Paljudes kodudes ootab remont väga pikalt oma aega, sest puudub igasugune ettekujutus, kui suured võiksid olla selle ettevõtmise kulud.

Seepärast uurisime kahelt inimeselt – koduomanikult ja ehitajalt – kui palju siis ühe kodu remont maksma minna võiks.

Ehitusinsener Eno Pappel, kes ehitusteemadel ka Majaehitaja blogi peab, ütleb, et esmalt tuleb selgeks teha, kas kodu vajab sanitaar-, kapitaal- või rahvasuus euroremondiks nimetatud uuendust? Sanitaarremondiga kõrvaldatakse silmatorkavad kulumised, kapitaalremondiga võetakse küttesüsteemidest siseviimistluseni ette kogu kodu ja euroremondi all peetakse eelkõige silmas lihtsalt vanema elamise seinte sirgeksajamist ja kodu kaasajastamist.

Kuigi viimased kaks võivad tunduda väga ahvatlevad, soovitab Pappel järele mõelda, kas selleks on ikka vajadust? “Mina isiklikult ei näe mõtet siseviimistlusse üle investeerida, sest kodu väärtus sellega üldjuhul ei kasva ning elukvaliteet enamasti ka mitte. Kui kodu on puhas, piisava ventilatsiooniga, korras torustike ja tehnosüsteemidega on sellises kodus hea elada,” sõnab ta.

Aga kui palju see siis ikkagi maksab?

Eno Pappel ütleb, et arvestades tänaseid hindasid tuleks remondihuvilisel arvestada sedasi, et kergema remondi peale kulub umbes 150-200 eurot ruutmeetri kohta, põhjalikuma remondi puhul vähemalt 300 eurot ruutmeetri kohta.

Sellest rahast umbes pool kuluks materjalidele ja teine pool töörahaks. Mõistagi sõltuvad hinnad väga palju ka sellest, milliseid materjale kasutada. Väga kallid ja eksklusiivsed materjalid tõstavad otsekohe ka ruutmeetrihinda.

Nii näiteks kulus just äsja oma kodu renoveerimise lõpetanud Margit Parteil umbkaudu 670 eurot ruutmeetri kohta. “Sellest summast on välja arvestatud mitte-sisseehitatud mööbel ja sisustusesemed,” täpsustab Partei.

Köögimööblit Margit elukaaslasega ise ei ehitanud – see on pärit IKEAst. Foto: Margit Partei

Ise tehtud, aga natuke tüütult tehtud

Pea kõik tööd tegid Margit ja tema elukaaslane omal käel, nii et koos töörahaga olnuks kulud veelgi suuremad. Nende korteri näol oli tegu kapitaalremondiga, kus paika jäid vaid lae- ja põrandatalad, kõik ülejäänu lõhuti välja ja ehitati uuesti. “Lisaks vahetasime välja kõik tehnosüsteemid, lisasime korterisse soojustagastusega ventilatsiooni, soojustasime, tugevdasime ja ajasime sirgeks kõik seinad, laed ja põrandad ja nii edasi,” loetleb Partei. Nad eelistasid kasutada väga kvaliteetseid materjale ja palju täispuitu.

Tööteenuse ostsid noored sisse vaid hädavajalikes kohtades. “Näiteks ümberehituse projekteerimiseks, uue ahju ladumiseks, soojuspumba- ja ventilatsiooniseadme paigalduseks, gaasitorude ümberehituseks ja elektrisüsteemi paigalduseks,” ütleb Partei.

Julgete inimestena ehitasid Margit ja ta elukaaslane ise ka vannitoa. Foto: Margit Partei

Kuigi praegu on Partei väga rahul teadmisega, et kõik tööd on tehtud korralikult ja tähelepanelikult, ei tõtta ta siiski ütlema, et järgmise kodu remontimisel samuti kõike ise teeks. “Võiks ise teha, kui ei peaks samal ajal ise kodus sees elama,” sõnab ta.

Ja ega polegi ju ka mõtet iga hinna eest pingutada, sest rahalist võitu see isetegemine ilmselgelt anda ei pruugi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.