Akende “higistamine” on paljude majapidamiste probleem ning seda tuleb sagedasti ette just külmal ajal, kui temperatuuride vahemikud väli- ja sisetingimustes aina suuremalt erinevad. Tegu on füüsikaline nähtusega, kus õhk külma aknaklaasiga kokku puutudes jahtub ja saavutades teatud temperatuuri (kastepunkt) on õhk niiskusest küllastunud ning ülejäänu muutub veepiiskadeks ehk kondenseerub – aknaklaasile tekib udu. Eesti aknatootja Fenestra akende hooldustiim on kokku pannud hea juhise, mida jälgida akende higistamise puhul ning mida eri puhkudel ette saab võtta.
Kui higistab akna sisemine klaasipind
Sisemise klaasi sisepinnale kondenseerunud niiskus on märk ruumide õhu ülemäärasest niiskusest, mille põhjuseks on üldjuhul puudulik või olematu ventilatsioon. Kui ruumi õhus sisalduv niiskus ei pääse tuulutades ruumist välja, koguneb ja kondenseerub ta külmadele pindadele. Kuna aknad on paratamatult kõige külmem osa seinast, tekibki kondensaat just klaasi pinnale. Kondensaati võib tekkida ka mujale külmadele pindadele, aga klaasil on kondensaat nähtav kohe tekkimise hetkel. Muudel pindadel ei märka me seda enne, kui avastame hallitavad laigud. Näiteks ruumi temperatuuril 21 ºC ja õhuniiskusel 55% on kastepunkti temperatuur 10 ºC. Seega tekib kondensaat kõigile pindadele, mille temperatuur on alla 10 ºC. Kondensaadi tekke vältimiseks on vaja eelkõige vabaneda ülemäärasest õhuniiskusest ruumides ja teiseks tuleb hoida klaasi sisepinna temperatuur võimalikult kõrge.