Gjensidige Eesti kahjukäsitluse osakonna juhataja Maarika Mürk ütles, et inimene peaks tegema omalt pool kõikvõimaliku, et tema vara oleks kaitstud. Näiteks ei soovitata kortermaja koridoris hoida hinnalisi asju ja jalgrattaid võiks hoiustada turvalisemas keldriboksis. 

“Seejuures on vähe teada asjaolu, et kodukindlustus hoolitseb ka vara eest keldriboksis ja panipaigas. Oluline on aga jälgida hüvitismäära ehk kui suur kaitse on keldriboksis asuvale varale valitud. Tihti ei teata ka seda, et kahjukäsitluse protsessi kiiremaks ja sujuvamaks muutmiseks tasub alles hoida esemete ostutšekid,” lausus ta.

Turvalisuse tagamisel aitab Mürgi sõnul ka naabrivalve, piltide tegemine keldriboksist ja võimalusel kodu ja keldriboksi lähedusse kaamera üles seadmine.

Videovalvelahenduste tootja Hikvisioni tootejuht Denis Dotsenko sõnul tuleks esmalt eristada, kas kaamera paigaldatakse sise- või välitingimustesse.

Esimesel juhul on tavapärane kuppelkaamera, mis on kompaktsem kui torukaamera.

“Kui käega ulatavas kõrguses olevat torukaamerat on lihtne keerata teise suunda, siis kuppelkaamera objektiiv on klaasi taga ning selle vaatevälja muutmine on pea võimatu,” ütles ta.

Välitingimustesse mõeldud kaamera on sagedamini torukaamera või turret-tüüpi kaamera, mis saab oma pesas liikuda ja pole ümbritsetud kupliga.

Klaasiga kaetud kuppelkaamera õue ei sobi, kuna objektiivi ja valgustuse koosmõjul võib tekkida peegeldus, mis halvendab pildi kvaliteeti.

Dotsenko tõdes, et fikseeritud objektiiviga kaamerad on hinnaklassilt soodsamad kui reguleeritava objektiiviga kaamerad, kuid nende kasutamisel peab ka olema hea arusaam, mida ja kui kaugelt on soov jälgida, et teha õige objektiiviga kaamera valik.

“Valvekaamerast on vähe kasu, kui varguse korral on pildil vaid ebamäärane udukogu. Selleks, et tegelikult ka teada saada, missuguse inimesega tegu, on enamasti vaja pilti sisse suumida ja siin hakkab kaamera tehniline võimekus mängima väga suurt rolli,” ütles Dotsenko.

Näiteks ei kasutata tänapäeval praktiliselt üldse 2MP resolutsiooniga kaameraid, vaid need on asendunud 4MP või isegi 8MP kaameratega.

Suurem resolutsioon annab selgema pildi ning seda on võimalik tagantjärele detailide nägemiseks digitaalselt sisse suumida, ilma et kaotaks märkimisväärselt kvaliteedis.

Alati ei pruugigi tegu olla pahatahtliku tegevusega, nagu sissemurdmine panipaika või majja, vahel juhtub ka lihtsalt õnnetusi.

“Näiteks tagurdab keegi aia puruks või löövad lapsed mänguhoos akna katki. Juhul kui keegi tegu üles ei tunnista, on võimalik kaamera abil tuvastada tegijad ning saada kompensatsiooni,” nentis ta.

Valvekaamera paigaldamisel tuleb kindlasti arvestada, et paigaldatud kaamerad ei rikuks kellegi õigusi. Kui kaamera salvestab elaniku valduses olevat ala, siis on selline tegevus lubatud.

Ühisalas tuleb kaamera paigaldamine kooskõlastada kõigi majaelanikega ning sellise salvestise avalikustamine on lubatud, kui selleks on andnud loa kõik osapooled.