Palju on räägitud sooda ja äädika imevõimetest – umbes nii, et kui koduses majapidamises on need kaks olemas, pole muid puhastusvahendeid väidetavalt tarviski. Kõige enam tekib tüütuid plekke, pritsmeid ja katlakivi just niiskemates ruumides – köögis ja vannitoas. Lihtsamatest saab lahti ilma vahenditeta, vaid lapiga ja veidikese nühkimisega, ent tõrksamate jaoks läheb vaja juba puhastusvahendeid. Tegime ühes täiesti tavalises majapidamises kõige mustemates kohtades kindlaks, kas sooda ja äädikas on ikka oma ülesannete kõrgusel ja kas nad ikka aitavad kõige levinumate murede vastu.
Vannituba ja dušikabiiniuksed. Pidevast dušitamisest kuivavad viimased ikka toredasti plekiliseks, mida annab puhtaks nühkida. Puhastuslahuse tarvis võtsime kaks supilusikatäit äädikat, teelusikatäis soodat ja lisasime segule vett, nii et kokku sai umbes 200 ml lahust. Selle seguga tuleb pritsida dušikabiini uksi, lasta lahusel veidi aega mõjuda ja siis puhtaks nühkida. Pärast loputada ning puhta rätikuga kuivatada. Kui su nühkimise tulemuseks ei ole koheselt puhas uks, siis ära heida meelt – meil ka ei olnud, ehkki puhtamaks nad siiski said. Kabiiniuksed lähevad kergemini puhtaks sealt, kuhu vesi nii tihti ei ulatu, näiteks ülevalt poolt, ja raskemini puhtaks keskelt ja alt. Ilmselt mängib siin oma rolli ka see üleüldine soovitus, et “lase vahendil mõjuda” – paraku voolab vahend püstistelt pindadelt alla ja mõjumisvõimalus seega kohe väheneb.
Sama lahusega saab puhtaks ka dušinurga kahhelseina.
