Uudis

Päästeameti ekspert räägib: miks Eesti kodud ikka veel nii tihti põlevad?

Foto: Shutterstock

Ihaste väga traagiline elumajapõleng ei ole kahjuks ainus tänavune hukkunutega tulekahju, neid on meie väikese riigi kohta iga-aastaselt endiselt liigagi palju. Miks nii?

Kui jälgida uudised, tekib vägisi tunne, et inimesed muutuvad tuleohutuse suhtes aasta aastalt üha ükskõiksemaks. Päästeameti ennetusosakonna eksperti Sandra Tammiksaar ütleb, et seda, kas väga traagiliste tagajärgedega põlenguid on viimasel ajal rohkem kui varem, on keeruline hinnata. “Üldiselt on Eestis tuleohutuse olukord ja ka suhtumine tuleohutusse iga aastaga aina paremaks läinud, seda ilmestab ka tules hukkunute statistika,” sõnab ta.

Ja tõepoolest: kui näiteks 1995. aastal hukkus tules koguni 208 inimest, siis möödunud aastal oli see arv 50. “Süstemaatiliselt hakkas Päästeamet erinevates vanusegruppides (lapsed, täiskasvanud, eakad) ennetustööd (ehk kampaaniad, kodunõustamised, infopäevad, koolitused jne) tegema 2006. aastal, sellest ajast alates tulesurmade langus ilmne,” räägib Tammiksaar.

Samas ei saa kindlasti öelda, et nüüd on seis juba väga hea. “Päästeameti eesmärk on vähendada aastaks 2025 igaühe kaasabil Eestis õnnetuste arvu ja kahjusid põhjamaade tasemele. See tähendaks, et tules hukkunute arv ei ületaks aastas 12. Selle tasemeni jõudmiseks on vaja aga teha veel palju tööd ning leida uusi võimalusi eestimaalaste kodude tuleohutumaks muutmiseks,” selgitab ekspert.

“Ah, minuga ju ei juhtu”-suhtumine on suurim probleem

Miks eestlased tuleohutusse endiselt üsna pealiskaudselt suhtuvad, on raske täpselt öelda. Tammiksaar räägib, et oletatavasti on paljudes kodudes asjad korrast ära seepärast, et ei usuta, et nendega võiks midagi juhtuda, igapäevatoimetustega on ju kiire ka. Paraku kipub olema reegel, et tulekahjud satuvad ikka just sinna, kus tuleohutuse peale ei mõelda. Seal on lihtsalt ettevaatusabinõud kasutusele võtmata.

Eelmisel aastal käis Päästeamet eksperdi sõnul 22 000 kodus. Külastuste tulemusel selgus, et eriti silmapaistvad on Eesti kodudes probleemid elektriseadmete ja -süsteemidega: sageli on elektrijuhtmestik vananenud ja see koormatakse üle. “Samuti kasutatakse vananenud seadmeid ning mõnikord ka valesti, näiteks kaetakse elektriradiaatorid kinni,” kirjeldab Tammiksaar.

Samamoodi on probleemiks katkised ja hooldamata küttekolded, mida sellest hoolimata uljalt edasi kasutatakse. Ning ikka veel on kodusid, kus pole suitsuandurit, kuigi need on juba kümme aastat kohustuslikud olnud.

Muidugi on ka peresid, kus kodu tuleohutuna hoidmine on lihtsalt liiga keeruline ülesanne. “Selliste perede aitamise jaoks on ellu kutsutud 500 kodu projekt, mille käigus aidati korda teha lasterikaste perede, üksi elavate eakate ja/või puuetega inimeste kodud,” ütleb Tammiksaar.

Selleks, et midagi säärast nagu Tartus juhtus, enam kunagi ei korduks, saab igaüks kohe praegu midagi ära teha. “Vaadake ringi enda kodus, astuge läbi lähedaste juurest ja veenduge, et on olemas töökorras suitsuandur. Et oleks kontrollitud küttekolded ja elektrisüsteemid oleks korras. Et ei jäetaks lahtist tuld järelevalveta, eriti praegusel jõuluajal, ja köetaks ahju targalt. Ja kui kodus on kamin, ahi või gaasiseade, oleks paigaldatud ka vingugaasiandur,” ütleb Tammiksaar.

Nii et jah: kui sul see suitsuandur ikka veel puudu on, siis ära mõtle, et ah, ma homme ostan. Aja ennast püsti, mine tee üks poetiir ja too see andur kohe ära. Ja ära jäta seda karbi sisse kapi peale, vaid paigalda kohe ära ka. Tõsiselt.

Põleng Rakveres. Foto: Scanpix

Tulesurmade statistika Eestis:
2019 – 39 (12.12 seisuga)
2018 – 50
2017 – 38
2016 – 39
2015 – 50
2014 – 54
2013 – 47
2012 – 54
2011 – 73
2010 – 69
2009 – 63
2008 – 89
2007 – 132
2006 – 164
2005 – 134
2004 – 127
2003 – 141
2002 – 131
2001 – 169
2000 – 146
1999 – 126
1998 – 169
1997 – 116
1996 – 170
1995 – 208
1994 – 168
1993 – 135

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.