Viimase aastaga taevastesse kõrgustesse tõusnud kommunaalarved on pannud inimesi mitmeid kordi mõtlema sellele, kas kodus on hetkel kõige mõistlikum küttesüsteem. Või tasuks gaasi- või elektrikütte asemel mõelda näiteks hoopis maasoojuspumbaga kütmise peale, mis kogub energiat sügavalt maapõuest? 

Maasoojuspumpadest rääkides on üks variant maapinna pealmises kihis asetsev ehk horisontaalse kollektoriga küttelahendus. Teine variant on sügavamale maapõue tungiv vertikaalse kollektoriga küttelahendus.

Maasoojuspumba puhul tuleb arvestada, et võrreldes teiste soojuspumpadega on selle paigaldustööd mahukamad, kuid samas on see kõige efektiivsem ja stabiilsem küttelahendus. Kui võrrelda näiteks õhksoojuspumba ja õhk-vesi soojuspumbaga, mis töötavad kindla välistemperatuuri, kuni –25 °C juures, siis maasoojuspumba tööd ei mõjuta ka sellest krõbedamad külmakraadid.

Põhjuseks on asjaolu, et vertikaalse kollektoriga maasoojuspump ammutab soojusenergiat sügavalt maa seest, kus temperatuur on aastaringselt stabiilne. Selleks kasutatakse energiapuuraukudel töötavat soojuspumba süsteemi, mida peetakse üheks kõige stabiilsemaks ja efektiivsemaks lahenduseks. Saadava energiaga on võimalik edukalt kütta nii eluruume, aga soojade suveilmade korral neid ka jahutada, kui toota sooja tarbevett. 

Mis see energiapuurkaev tegelikult on?

Oma olemuselt on tegemist betoonvaiaga, mille sees on maaküttekontuur. Torustikus kasutatakse etanoolipõhist soojuskandjat, mis ei ole pinnasesse sattumisel ohtlik ega reostust tekitav.

Kuna soojuspuuraukudes liikuvaid osasid ei ole, siis pole ka ohtu, et midagi iseenesest katki läheks või ära kuluks. Võimalikud rikked on tingitud sellisel juhul pigem mehaanilistest vigastustest.

Maja ümber jääb haljastus alles

Hetkel on Eestis kõige levinum horisontaalse kollektoriga maaküte, mis eeldab aga suurt krunti, kuna soojust kogutakse üpris suure pindala pealt. 

See on ka üks peamisi põhjuseid, miks maakütte paigaldamisest loobutakse. Kinnistud on väiksed või on loodud sinna peale juba kena haljastus, mida ei taheta kollektorite paigaldamisega üles sonkida.

Siin tuleb mängu soojuspuuraukude suurim eelis. See maaküttesüsteem ei vaja nii suurt maapinda ning mahub edukalt ka väiksematesse hoovidesse, jättes samal ajal puutmata suure osa maja ümber asuvast haljastusest. 

Tööprotsessis sõidab puuraukude masin kummist roomikutel õigele kohale ja alustab tööd. Väljapuuritav materjal pumbatakse jäätmekonteinerisse. Seejärel ühendatakse puuraugud maja tehnoruumis asuva maasoojuspumbaga. Neid kaevamistöid saab planeerida edukalt ümber peenarde ja ilupuude, et haljastust võimalikult vähe rikkuda.

Küttesüsteem toimib tõelise kliimaseadmena ning hoiab kulud madalal

Puuraukudega maaküttesüsteem ei lahenda ära ainult muresid, mis on seotud krundi suurusega, vaid lisab kogu küttesüsteemile efektiivsust. Kuna soojus maapinna sügavamates kihtides on stabiilsem, siis on ka sügavamale tungiva vertikaalse kollektoriga lahendus oluliselt stabiilsema kasuteguriga läbi kogu aasta.

See võimaldab küttekuludelt kokku hoida kuni 80%. Kui talvisel ajal pakub puuraukudega maaküttesüsteem eelkõige sooja, siis kuumal südasuvel suudab see pakkuda ka kosutavat jahutust ehk see toimib tõelise kliimaseadmena.

Ja muidugi, kes ei hindaks vaikust. Maasoojuspumpade igapäevane töö on vaikne ning kliendile väga mugav.

Maasoojuspump on keskkonnale ohutu

Kui keegi on varasemalt soovinud paigaldada vertikaalse kollektoriga maaküttesüsteemi, aga kokku põrkunud omavalitsusega, kes ei andnud luba süsteemi paigaldamiseks, siis viimastel aastatel on asi muutunud. 

Varem oldi soojupuuraukude puurimise osas skeptilised ja ettevaatlikud, kuna oli hirm, et sellega rikutakse põhjavett ja ühtaegu ka joogivee kvaliteeti. Tegelikkuses seda aga kartma ei pea, sest on loodud erilahendused, millega reostuseohtu ei ole. Tänu sellele saab nüüd lubasid soojuspuuraukude rajamiseks tunduvalt parematel tingimustel.Kui soovid oma koju maasoojuspumpa, siis võta ühendust AIT-Nord soojuspumpade spetsialistidega, kes aitavad leida parima lahenduse sinu kodule.