Kas oled märganud külmiku sisemuses veepiisku või suisa jääkihti? Või koguneb kõige alumise kasti alla veeloik, millest on raske vabaneda? Electroluxi koolitusjuht Margus Soots selgitab, et veepiisad külmiku tagaseinal ei ole alati kohe halb märk. 

Vee- või jääkiht külmiku sisemuse tagumises osas ei tähenda, et külmik oleks rikkis. Tegelikult on vee kogunemine külmiku seinale täiesti tavaline füüsikaline protsess.  “Jahekapist rääkides on piisad tagaseinas vältimatud. Vesi kondenseerub ning koguneb alati kõige jahedamas kohas, kuna jahe õhk suudab hoida endas vähem niiskust kui soe õhk,” selgitas Soots. Nii kondenseerub külmikutes vesi tagaseinal just seetõttu, et seal asub aurusti, mis külmiku sisemust jahutab.

Vanemate masinate puhul tuli külm ja kuiv õhk jahekappi sügavkülmast, mistõttu ei olnud jahekapis ka piisku. “Sellises külmikus kuivas vorst ära ja tõmbus krimpsu, sest kogu niiskus tõmmati vorstist välja,” selgitas Soots.

Uutes külmikutes on aga optimaalne õhuniiskus, millele tagaseinas olevad piisad aitavad kaasa. “Niiskustase külmikus on oluliselt kõrgem ja vorst ei lähe seal enam krimpsu, vaid püsib värske ja ka kõik teised toidud säilivad kauem.” Niiskus ja jää võivad ilmuda nende külmikute tagaseinale, millel puudub vertikaalne vahesein. Ka vaheseinaga masinates vesi kondenseerub, kuid see jääb plaadi taha varju.

Kas kogunev vesi ja jää on märk rikkis masinast?

Kindlasti mitte. Nagu eelnevalt öeldud, on vee kogunemine külmiku tagaseinale täiesti tavaline, kuid veepiisku peaks olema vaid mõni või siis tagaseina kattev veekiht peab olema väga õhuke. Kui vesi koguneb äravoolutorru ja külmiku põhja, siis võib see olla märk ummistunud äravoolust. “Sellisel juhul on soovitatav äravool ettevaatlikult ära puhastada, et vesi saaks ära joosta. Kindlasti tasub spetsialistiga konsulteerida, kui jääd on tagaseinas ja külmiku põhjas mitu sentimeetrit,” õpetas Soots. 
Kas ja kui palju vett või jääd külmiku tagaseinale koguneb, sõltub mitmest tegurist. Näiteks peab soojas ruumis asuva külmiku kompressor rohkem tööd tegema, et hoida soovitud temperatuuri. Aeg-ajalt võib sellega kaasneda jää teke.

Kui termostaadi peal on temperatuur määratud väga madalaks, siis kogub külmikus olev õhk vähem niiskust, mistõttu koguneb üha rohkem niiskust külmiku jahedaimasse punkti ehk tagaseina. Suurema külmutusvõimsuse saavutamiseks peab kompressor kauem töötama. See vähendab aega, mil külmik saab toitu aktiivselt jahutada (võrreldes kompressori tööajaga) ning jätab kondenseerunud veele vähem aega äravoolutoru kaudu eraldumiseks.

Veerikas toit – kui hoiad külmikus veerikkaid toiduaineid (puuviljad, köögiviljad, kala, liha, piimatooted) või veel sooja toitu, siis eraldub neist külmiku sisemusse palju niiskust. See niiskus koguneb külmiku tagaseinale kondensaadina. Seega ära pane sooja toitu otse külmikusse, vaid oota, kuni see on täiesti maha jahtunud. Kui sul on sahtlitega külmik, siis kasuta neid puuviljade, köögiviljade, liha ja piimatoodete hoiustamiseks. „Sahtlitele on üldjuhul ka märgitud, millistele toiduainetele need mõeldud on,“ sõnas Soots.

Ka ukse pidev avamine ja sulgemine laseb külmiku sisemusse soojust ja niiskust ning selle tõttu peab kompressor kauem töötama, et taastada külmiku sisetemperatuur soovitud tasemel. Kui kompressor peab töötama kaua, siis võib siseseintele koguneda jää.

Kui vee äravool pole takistatud, kuid külmiku tagasein on endiselt jääs või külmikusse koguneb vett, siis võib selles süüdi olla katkine uksetihend. Soe õhk pääseb läbi katkise tihendi külmiku sisemusse, kondenseerub ja katab külmiku seinad vee või jääga.