Vaata enda ümber – kui mitut akutoitel seadet märkad? Ka seda lugu lugedes on sul ilmselt vähemalt üks käepärast. Oleme nii harjunud juhtmevabade koduseadmete ning liikuritega, et on lihtne unustada üks teada-tuntud fakt –  kõik, mida kasutatakse, “väsib”.

Näiteks võib “süütuna” tunduv sülearvuti kogu hoone maha põletada. “Arvutites, mis on 24/7 ühendatud vooluvõrku, suureneb aastate möödudes tõenäosus, et aku paisub. See on potentsiaalne tuleoht ning ei ole välistatud, et aku plahvatamise tagajärjel puhkeb ka tulekahju,” nendib www.laptopid.ee esindaja Virgo Rikk ning hoiatab veel, et kõik akutoitel seadmed võivad olla ohtlikud isegi siis, kui need pole vooluvõrku ühendatud.

Päästeameti ennetusosakonna eksperdi Tuuli Taaveti sõnul on akutoitel seadmete puhul kõige tuleohtlikum nende laadimine. G4S kommunikatsioonijuht Maxim Tuul toob selle kinnituseks värske näite eelmisest laupäevast. Ühest Tabasalu eramust tuli häire ning kui patrull kohale jõudis, selgus, et hoone esimese korruse garaažis oli laadimise ajal süttinud tasakaaluliikur. Põleng sai alguse seadme elektrisüsteemi rikkest ning oli süüdanud ka läheduses asuva riidekasti. 

Tänu G4S valvesüsteemile (mille osaks on suitsu- ja vingugaasiandur) ja Päästeameti kiirele reageerimisele likvideeriti põleng ning ükski inimene viga ei saanud. “Varaline kahju alles selgub. Tasakaaluliikur hävis ning garaažis ja eluruumides on tahmakahjustused,” lisab Tuul.

Millal ja miks akutoitel seadmed üldse ohtlikuks muutuvad ning kuidas ennetada neist alanud õnnetusi? Spetsialistid annavad vastused!

Suvi toob uue probleemi

Riki sõnul on uuemad sülearvutid väga õhukesed ning aku asub videokaardi ja protsessori lähedal. See aga on kaasa toonud uue probleemi – paisunud akud. 

“Suvel, kui ilmad on juba soojemad, jõuab meieni kümneid “ümaraid” laptop’e. Terve akuga ei juhtu kuuma ilma korral midagi, kuid kui aku on juba natuke põrutada või viga saanud, võib kõrge temperatuuri tõttu aku plahvatada või suisa süttida,” räägib ta. “Akudel pole eraldi jahutust ning kui protsessor on juba 60 kraadi ning siis panna ka tühi arvutiaku laadima, võib see temperatuuri viia kriitilise piirini – mida kuumem on keskkond, seda kuumemaks läheb ka arvuti sees.”

Rikk lisab, et kõik akutoitel seadmed on kukkumistele ja põrutustele tundlikud. “Li-on-aku, mis enamikes seadmetes kasutusel on, koosneb erinevatest kihtidest, mida eraldab vaid õhuke kile. Kui näiteks akutrell kukub kõvale pinnasele, võib üks neist kihtidest saada viga ning hakkab tasapisi mõjutama teisi kihte ning plahvatus või põleng on siis vaid aja küsimus.”

Ta möönab, et just suvi on see periood, kus inimesed märkavad, et sülearvuti on “kahtlase” välimusega või ei tööta korralikult. “Me oleme vahetanud kümneid, kui mitte sadu paisunud akusid – mõned on olnud juba väga kriitilises seisus,” sõnab ta.

Laadijat seinas hoida ei tasu

Rikk rõhutab, et akutoitel seadmete puhul ei ole määrav, kas seade on vooluvõrku ühendatud või mitte – plahvatada võib see mõlemal juhul. Ta toob ka ühe näite. 

“Kui laps läheb elektritõuksiga sõitma ning see saab sõidu ajal põrutada, näiteks käib põhi vastu äärekivi, võib see näiteks öösel esikus seistes põlema minna – hoolimata sellest, kas see on vooluvõrgus või mitte,” räägib ta. “Kui akul on mingisugunegi vool sees ning see on kahjustada saanud, võib see plahvatada. Oht puudub vaid siis, kui aku on täiesti tühi.”

Ehkki aku plahvatamist laadija seinast väljatõmbamine ära ei hoia, on tegemist siiski hea ennetusmeetodiga, mida tasub teha. Seda kinnitavad nii Rikk kui ka G4Si ja Päästeameti eksperdid. “Me ei tea kunagi ette võrgurikkeid, mille tõttu võib laadija üle kuumeneda ja süttida. Samuti ei tea me, millal äike meie kodu elektrisüsteemi tabab,” ütleb Päästeameti ennetusosakonna ekspert Tuuli Taavet. 

Riki sõnul on ka aku eluea seisukohast tähtis, et seadmele ei tuleks pidevalt voolu peale – laadija võiks lahti ühendada, kui seade on laetud 80 protsendini. “100 protsendi peal hoidmine ei ole Li-on-akule hea. Aku eluiga väheneb ning suureneb ka oht selle paisumiseks,” möönab ta ja mainib, et näiteks mõnedel mudelitel on seadistus, mis võimaldab sisestada “reegli”, et arvuti lõpetab laadimise, kui aku on laetud 80 protsendini. 

Juhtumeid õnneks palju ei ole

Päästeameti andmeil on akude ja akulaadijatega seotud hoonetulekahjusid olnud perioodil 1.01.2018–30.04.2023 ligikaudu 70. Taavet lisab, et mõne tulekahju puhul on tekkepõhjus hinnanguline, sest pole saadud olla 100 protsenti kindel, et põleng algas just akust või selle laadimisest. “Näiteks on sündmuskoht nii hävinud, et ei ole võimalik täpselt öelda,” selgitab ta. 

Päästeamet toob lähiminevikust paar näidet ka õnnetustest, mis on seotud akutoitel liikuritega. Üsna hiljuti, 17. mail, said nad teate, et Tartus Kivilinna Konsumi jalgrattaparklas suitseb elektrijalgratas. Päästjad summutasid jalgratta suitseva akuosa süsihappekustutiga. 

Taavet toonitab, et akutoitel seadmete puhul on tähtis, et neid laetaks vaid selleks ettenähtud laadijatega. Seda kinnitab 24. aprillil Luunja vallas Lohva külas Ridaküla teel juhtunud õnnetus, milles süttis elektritõukeratta aku, mida laeti ise valmistatud autoaku laadijaga. Eeldatavasti tekkis laadimise käigus akus rike ning see plahvatas. 

“Kuuriga külgnes ka kõrvalhoone, kus hoiti gaasiballoone ja bensiini. Õnneks suutis elanik tõukeratta ja selle juures varnas rippuvad joped 6-kilose pulberkustutiga ise kustutada,” räägib Taavet. Päästjad tõstsid akupatareide jäänused kuurist välja ja loputasid põlengukoha veega üle.”

Põlengule tuleb kiirelt jälile saada

G4Si standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala nendib, et turule tuleb aina rohkem akutoitel seadmeid, ning Riki sõnul on need aina võimsamad ja ohtlikumad. “Ei piisa ju sellest, et aku kestaks üks tund. Soovitakse, et kestaks võimalikult kaua. Nii tekivadki aina suuremad akud, mis kahjustada saades võivad põhjustada ka märgatavalt suurema kahju,” ütleb Rikk ning lisab, et suitsu- ja vingugaasiandur on suuremate kahjude vältimiseks A ja O. 

Turvatunde tagamiseks soovitab G4S paigaldada koju nutika suitsu- ja vinugaasianduri Nublu, mis annab ohust märku ka siis, kui viibid kodust eemal.