Ettevaatust, kuri koer! Tänavatel kõndides jääb mulje, et selliseid silte on Eesti linnades rohkem kui mujal maailmas, aga kas turvatunne selle sildi taga on ikka päris ja kas koer hoiab pätid kodust eemale? Või on aeg vana kooli majavalvuritest kaugemale vaadata.

G4S-i standardlahenduste divisjoni direktor Tarmo Pärjala nendib, et tihti mõeldakse koertest kui majavalvuritest ning arvatakse, et neist piisab täiesti ja tänapäevast valvetehnikat polegi vaja. Valvetehnika vajalikkust mõistetakse sageli alles siis, kui enda või naabri kodus on käinud vargad, hoolimata õues elavast koerast.

Pärjala toob näite otse elust, ühest oma tuttavast, kellel on maal talu. Peremehe suhtumine oli, et küll kaks suurt koera elamist kaitsevad, valvesüsteemi pole vaja, sest kes see ikka sinna metsa ronib. 

Möödus umbes pool aastat, kui Pärjala sai kolleegilt teada, et selle tuttava kodus käisid vargad. Mõlemad koerad olid uinutatud – üks koertest jäi elama, teine paraku mitte. Vargus tekitas härrasmehes hirmu ning ta otsustas valvetehnika kasuks. 

Koer üldjuhul vargaid ei takista

Pärjala tõdeb, et koerad üldjuhul sissetungijat ei takista, küll aga võivad nad olla lisaturvameetmeks. Vargad analüüsivad, kui suur võib olla saak ja mida selle kättesaamiseks teha tuleb. 

“Kui on näiteks kaks maja, milles on samaväärne vara, kuid ühes hoovis on koer ja teises mitte, siis võib ta eelistada varastada teisest hoovist,” sõnab Pärjala. “Samas võib olla olukord, kus soovitakse varastada hoovist, kus koera pole, kuid naabri koer haugub ka naabrite hoovis toimuva peale – sellises olukorras peab pätt vaigistama kõrvalmaja koera.”

Koerad muudetakse “ohutuks” neid uinutades. Näiteks visatakse vorstijupp koos unerohuga üle aia. Mõnel juhul tehakse seda mitu päeva järjest. On küll hästi treenitud koeri, kes ei võta võõrastelt toitu vastu, kuid kui see vorstijupp jääb hoovi vedelema ning võõras on ära läinud ning kõik tundub justkui ohutu, võib koer selle siiski ära süüa.

“Unerohu puhul on oluline manustada looma kaalule vastav kogus, kuid ükski pätt sellest ei hooli ning unerohtu pannakse suurtes kogustes,” nendib Pärjala ja lisab, et enamik koeri seda üle ei elagi.

Koer on, aga “midagi ei tee”? 

Ennekõike on koer ikkagi lemmikloom. Ta võib küll olla suur ja haukuda iga mööduja peale, kuid ta ei pruugi olla kuri. “On juhtunud, et klient tuleb peale vargusega kokkupuudet meie juurde valvetehnikat soetama ning räägib, et muidu on koer küll tragi, aga varastele midagi ei teinud.”

Koer ei pruugi olla ka nii “kuri”, kui koeraomanik arvab. “Mõni haugub kõvasti, aga samas liputab saba,” nendib Pärjala. “Oleme Nublu müüki üsna palju teinud ukselt uksele ning inimesed on tihti küsinud, et kuidas nende kuri koer müügimehed üldse ukse taha lasi. Siit tekibki küsimus, et kui ükskõik milline müügimees võib su uksele koputada, siis kui palju on sellest koerast kasu varga puhul?”

Pärjala rõhutab, et koer on ikkagi lemmikloom ning valve eesmärgil teda võtta ei tohiks. “Õnneks ei ole enam väga sellist olukorda, et võetakse võimalikult kuri koer, hoitakse teda keti otsas ja ööseks lastakse territooriumile lahti – koera ikkagi võetakse pereliikmena.” 

Salasilmad koos koeraga – miks mitte!

Ehk siis kindlasti ei saa mõelda nii, et kui koer on hoovis, siis varas sinna ei roni. “Koerad on erinevad ja kui keegi soovib oma koera õpetada valvekoeraks, siis ei ole välistatud, et sellest koerast on keerulisem mööda saada. Reeglina varastele koer takistuseks siiski ei ole,” nendib Pärjala.

Politsei- ja piirivalveameti politseikapten Helen Kommussar ütleb, et alati tuleb läbi mõelda, kas koju tahetakse valvekoera või pereliiget. Näiteks on sajandeid koolitatud valvekoeri, kes on võõraste suhtes kahtlustavad ja kaitsevad oma territooriumi. See joon on neil koertel juba geenides, mida muuta ei saa. Seega on ka nende aretuses soositud just need omadused, mis aitavad kaasa valvetööle.

Koera oskuste ja võimekuse osas maja/ territooriumi/vara valvata peab kindlasti teadma, kuidas on teda koolitatud ja kas inimene oskab oma koera käitumisest õigeid signaale välja lugeda. 

“Kindlasti tuleb neljajalgse sõbra puhul arvestada, et kodust mitmeks päevaks lahkudes ei tohi jätta teda omapäi, sest loomale on vaja anda iga päev vett ja süüa,” toonitab Kommussar. 

Pärjala rõhutab, et kõik me käime aeg-ajalt kodust pikemaks ajaks ära ning sel ajal võetakse koer kaasa või viiakse mõne tuttava juurde hoiule. Koer ei ole 24/7 hoovis. Kui ainus turvameede on koer, siis neil kordadel, kui lähed mõneks päevaks või nädalaks ära, jääb ju kodu ikkagi kaitseta. “Koer loob kindlasti turvatunnet juurde, kuid kindlasti ei soovita me teda ainsa turvameetmena, alati tasub paigaldada ka valvesüsteem. Loomulikult tuleb pikemaks ajaks kodust lahkudes ka kõik väärtuslik panna kinnistesse hoonetesse, mitte jätta hoovi peale ripakile – nii on valvesüsteemid kõige efektiivsemad.”

Kui soovid kaitsta oma vara ja koduloomi, siis efektiivne turvameede selleks on koduvalve süsteem. Lisainfot saab ka G4S-i infotelefonil 651 1911.