Teenuste ja toodete kallinemine puudutab meid kõiki ning sarnaselt paljudele on ka turvaettevõtted inflatsiooni survel teenuse hinda kergitanud. Eesti Panga hiljutisest analüüsist selgus, et viimaste aastate hinnatõusude taga on lisaks sisendhindade kasvule ka ettevõtete kasumi soov, kuid kas see peab paika ka turvaturul?
Suve keskel tõstis näiteks G4S koduvalve teenuse hinda, mis aga ei tähenda, et kasum suurenes. “Viimase hinnatõusuga oli võimalik katta alla poole koduvalve teenuse sisendkulude kasvust. Ülejäänud tuleb leida tööprotsesside efektiivsemaks muutmise kaudu,” nendib G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu.
Aga kuhu siis raha läheb? Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevjuht Andre Lilleleht ja G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu avavad turvasektori finantspoole.
Inflatsioon teeb oma töö
Nii nagu tõuseb inflatsioon, kasvavad ka töötajate palgad. G4Sis on üle kolmandiku töös olevast patrullekipaaži ressursist seotud koduvalve klientide teenindamisega. Paar kuud tagasi suurenenud teenuse hinnatõus peaks niisiis katma selle osa tööjõukuludest. „Kuna klient on praegusel majanduslikult äreval ajal hinnatundlik, siis kogu kulude kasvu talle suunata ei saa ja seega hinnatõus tegelikult kogu palgakasvu ei kata,“ selgitas Sarapuu.
“Kõik hinnad, mis praegu tõusevad, lähevad pakutava teenuse sisendkuludeks,” möönab ka Lilleleht. Ta lisab, et lõviosa turvateenuse hinnast moodustab kutsekvalifikatsiooniga turvateenistujate töötasu. Sellele lisanduvad muud inimestega seonduvad kulud, nagu koolitused, töörõivad, erivarustus jms. “Turvateenus on küll kallis, kuid pea 80 protsenti selle tunnihinnast läheb palkadeks. Iga objekti puhul on see muidugi veidi erinev.”
Lilleleht lisab, et mehitatud valveteenus küll kuhugi kadumas pole, kuid juba aastaid on märgata selles sektoris mahtude vähenemist.
Kuidas kulud ikkagi kaetud saavad?
Lisaks palgakulule suurenevad ka teised sisendkulud, ütleb Sarapuu. Näiteks juhtimiskeskuse ja klienditeenindusega seonduvad kulud ning kõik autodega seonduvad väljaminekud.
Eelnimetatud kuludega saab G4S hakkama tänu sisemisele efektiivsusele ja tehnoloogilistele arendustele, mis aitavad sama ressursi juures teenindada suurema hulga kliente.
Fookus tuleb panna lisandväärtuse loomisele
Turvateenus on mahuteenus ning Lillelehe sõnul saab selles valdkonnas hinda ja palka suurendada, pakkudes lisandväärtust. Sageli ei olegi turvatöötaja vaid vara valvaja ja korra tagaja. Ta võib olla ka näiteks administraator või tegeleda haldusega seonduvaga.
Lillelehe sõnul tegelevad paljud turvatöötajad objektidel ka tuleohutuse tagamisega. Näiteks jälgitakse, kas tuletõkkealade uksed on suletud ning evakuatsiooniteed puhtad. Vajaduse korral on nad valmis ka tulekahjule reageerima. “Nagu öeldakse, jätab varas seinad alles, kuid tuli ei sedagi. Kui keegi varastab poest kaks pudelit hinnalist konjakit, siis on see halb. Kui aga kogu pood maha põleb, on kahju kordades suurem,” räägib ta turvamehe võimalikust lisandväärtusest.
“Tuleks mõelda, kas turvatöötaja saab lisaks tavapärasele tööle veel midagi teha. Ta võib olla hoone asendamatu keskpunkt, kes tagab valve ja kaitse, kuid on valmis lahendama ka paljusid teisi probleeme ja küsimusi,” räägib Lilleleht ning toob näitena G4Si Nublu, mis oma olemuselt on tulehäireteenus. See annab võimalikust tuleohust märku ning vajadusel “kutsub” välja ka ekipaaži – ehk turvateenus ja tuleohutuse tagamine on üheks liidetud.
Hinnatõus olgu põhjendatud
Lõpmatuseni teenuse hinda tõsta ei saa. Tuleb osata panna end kliendi asemele ning mõelda, kas hinnatõusuga kaasneb lisandväärtust, et see hind tema jaoks n-ö ära tasuks. “Kui kvaliteet ja usaldus suurenevad, on kliendid nõus ka rohkem maksma,” sõnab Lilleleht ning lisab, et nõudlus turvateenuse järele kindlasti jätkub, kuna vargused ja ohud ei kao kahjuks kuhugi ning meie elukeskkonnas on vaja ka edaspidi turvalisust tagada.
