Väsinuna autorooli istumine on ohtlik, kuna mitmekordistab juhi õnnetusse sattumise tõenäosust.

Lisaks kahjustab kehv unehügieen ka inimeste tervist. Mis on unepuuduse tagamaad ja tagajärjed, aitavad selgitada spordibioloog Kristjan Port ja ERGO kindlustuse transpordikahjude osakonna juht Raido Orulaid.

Inimene loovutab unele keskmiselt kolmandiku oma elust, mistõttu on kehv unehügieen paljude krooniliste haiguste põhjuseks ja tihti ka tagajärjeks. 

„Võib tunduda üllatav, aga inimene sureb enne unepuudusesse kui nälga,“ rõhutas spordibioloog Kristjan Port, kelle sõnul on unel otsene mõju meie elukvaliteedile. „Une puudusel liigutakse vähem ja süüakse rohkem energiatihedaid toite, suurendades seeläbi kehakaalu ja muutes liikumise omakorda veelgi vaevalisemaks.“

Väsinuna autorooli istumine suurendab õnnetusse sattumise riski

Lisaks pikaaegsetele tervisekahjudele panevad magamata inimesed nii ennast kui teisi tihemini ohtlikesse olukordadesse. Erinevad uuringud on kinnitanud otsese seose unepuuduse ja õnnetusse sattumise tõenäosuse vahel. „Magades öösel vaid viis-kuus tundi suureneb õnnetusse sattumise riski pea kaks korda, alla nelja tunni juba 11,5 korda,“ sõnab Port.

ERGO kindlustuse kogemus toetab Pordi väiteid. Kindlustusseltsi hinnangul on esinenud mitmeid juhtumeid, kus üleväsinud roolikeerajad on sattunud avariisse, sest juht ei suuda adekvaatselt tajuda ümbritsevat liiklust. Sellist väsimusseisundit võib võrrelda joobeseisundis sõiduki juhtimisega, mistõttu on kutselistel juhtidel töö- ja puhkeajad ka seadusega reguleeritud. 

„Alles hiljuti oli meil juhtum, kus veoauto juht kaldus päevasel ajal vastassuunavööndisse, ületades sõidusuundi eraldava saare ja paiskus kraavi külili,“ sõnas ERGO kindlustuse transpordikahjude osakonna juht Raido Orulaid. „Õnneks kedagi sel hetkel veoautole vastu ei sõitnud, vastasel juhul oleks toimunud ränk inimkannatanutega liiklusõnnetus.“ Õnnetuse põhjustanud juhil oli joobekahtlus, kuid joobe asemel tuvastati juhil unepuudus, mida näitas töö- ja puhkeaja nõuete rikkumine.

Uni peab olema kvaliteetne

Une pikkuse juures on oluline ka une kvaliteet. Halb unekvaliteet ilmutab end uinumise probleemide ja öiste ärkamistena. „Uni peaks reeglina saabuma umbes 6-7 minutiga ja garanteerima hommikuse värskustunde. Kahjuks aga harjub keha kehva olekuga ja probleemid annavad ennast tunda tükk aega hiljem krooniliste vaevuste ja kehakaalu tõusuna,” selgitas Port.

Une kvaliteeti on võimalik parandada näiteks kehalise aktiivsuse tõstmisega, võimalusi selleks on mitmeid ning seda ei pea tegema mitmetunnise hoogtööna. Porti sõnul on kestuse ja intensiivsuse kõrval olulisemad regulaarsus, mitmekülgsus ja lõplik kogus. 

”Lühiajaliste ja mitmekülgsete liikumisviisidega saavutatakse palju rohkem positiivseid muutusi kui harvade suurte ja ennast karistavate koormustega,” selgitas Port, tuues näiteks kodu, töö ja poe vahet liikumise.  ”Valides sama vahemaa läbimiseks jalgratta, on võimalik punktist A punkti B liikumisele lisada mitu olulist kasutegurit nagu näiteks keha valitsemise koordinatsioon, närvisüsteemi rikastav signaalivoog ja ainevahetuse toetamine.“

ERGO kindlustusel on käimas kampaania, mille kandvaks ideeks on jalgratta eelistamine sõiduautole ja Eestimaa rattarikkaks muutmine. Rattaga sõitmine tõstab füüsilist aktiivsust ning tagab ka parema une. Jalgrattaid jagatakse suve lõpuni või kuni rattaid jagub. Kampaaniatingimustega saab lähemalt tutvuda ERGO kindlustuse kodulehel.