Volta blogi

Endoveri arendusdirektor selgitab: kas uusarenduses on väiksemad küttearved?

Endoveri arendusdirektor Uku TintFoto: Egert Kamenik

Ajal, mil maailm pürgib järjest rohelisema ja säästlikuma eluviisi suunas, muutuvad energiatõhusamaks ka linnaruumi arendus ja hoonete ehitamine. Endoveri arendusdirektor Uku Tint ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi What If asutaja Juhan Kangilaski räägivad lähemalt, millised innovatiivsed lahendused muudavad uusarenduse säästlikumaks kui kunagi varem ning milliseid parameetreid uut kodu valides jälgida, et kütte- ja elektriarved oleksid võimalikult madalad.

Mida tähendab energiasäästlik arendus?

Säästliku arenduse lähtepunktiks on arhitektuursed valikud: väikese kulu ja jalajäljega hoone projekteerimiseks on vajalik kompaktne kuju. “Energiatõhus arendus eeldab uue hoone iga ruutsentimeetri tarka planeerimist,” rõhutas Kangilaski. “Põhjalikult läbi mõeldud arenduses ei projekteerita näiteks ebaproportsionaalselt suuri koridore või üldpindu, mille kütmine ja valgustus tuleb hiljem elanikel kinni maksta.” 

Energiatõhususe tagamiseks kasutatakse ka erinevad passiivsed lahendusi, mis võimaldavad vältida üleliigset energia kasutamist talviti küttes või suviti jahutades. “Hea näide on rõdud, mis varjestavad suvel kõige kuumema lõunapäikese ja vähendavad nii jahutamise vajadust,” rääkis Kangilaski. “Teine ennast väga hästi tõestanud lahendus on suurema g-faktoriga klaasid, mis vähendavad siseruumidesse jõudvat soojuskoormust.”

Inseneeria ja arhitektuuri kokkupuutepunkt

Uku Tindi sõnul on energiatõhusate arendusprojektide valmimisel järjest suurema kaaluga roll tehnosüsteemide inseneridel, leidmaks kõige säästlikumad seadmed, sobivaim küttelahendus ning erinevate süsteemide omavaheline sünergia. Koostöös inseneridega valitakse välja soojapidavad välispiirete lahendused ning üha suurem roll on ka õhkupidavatel sõlmedel ning akende kinnituste teipimisel. “Erinevatest lahendustest väärivad mainimist näiteks soojustagastusega ventilatsiooniseadmed, tõhusa kaugkütte ja nutikalt juhitud säästliku LED-valgustuse, “ arutles Tint. “Kõik see tagab tulevastele elanikele mõistlikud energiakulud.”

Võimalike lahenduste valik sõltub suurest hoone asukohast, kinnistu omadustest ning planeeringu võimalustest. “Sõltuvalt piirkonnast, saab väiksemate hoonete puhul kaaluda ka maasoojuse baasil kütmist ja jahutamist või kaugküttega sarnasel põhimõttel toimiva kaugjahutuse kasutamist,” selgitas Tint ning lisas, et uutes ärihoonetes ongi see juba muutumas suure energiakuluga külmaseadmete kõrval üha populaarsemaks alternatiiviks.

Paras pähkel arendajale ja ehitajale

Selleks, et tulevikus valmiksid kõik uued hooned energiasäästlikel põhimõtetel, on aga tarvis piisaval hulgal tippspetsialiste ja projekteerijaid, keda praegu turul napib. Uued materjalid ja tehnoloogilised lahendused eeldavad uusi teadmisi ja noorte arhitektide ja inseneride pealekasvu, kuid täna on ehitussektor tervikuna Kangilaski sõnul noorte seas üha vähem populaarne valik. 

Teine väljakutse on järjest kasvavate meeskondade koostöö korraldamine ja juhtimine. Valdkonna tootlikkuse suurendamiseks on tarvis tugevat juhtimissüsteemi, mis haldaks edukalt ära kõik kaootilisemad protsessid ja uuendused.

Arhitekt ja linnaplaneerija Juhan Kangilaski

Kas uusarenduses on siis soodsam elu?

Uusarenduse suureks eeliseks on see, et hoonete projekteerimisel ja ehitamisel lähtutakse alati kehtivatest ehitusnormidest ja seadustest, mis on viimasel ajal energiatõhususe suurendamiseks hoogsalt arenenud. “Alla teatud energiaklassi hooneid enam kavandada ega ehitada ei tohi,” lisas Kangilaski. “Näiteks hooned, mis olid alles viie aasta eest turu standardiks, on tänaseks keelatud.”

Suurim võit kasutajate rahakotile tuleb just tänu uute hoonete loomisel kehtivatele soojapidavuse nõuetele. “Energiat väljub läbi välispiirete palju vähem kui ajaloolistes hoonetes ja vajadus hoonet täiendavalt kütta on selle võrra väiksem,” selgitas Kangilaski.

Hoone kuju ja ruumala nutikas planeerimine tagab selle, et elanikud ei pea kulutama üleliigsete ruutmeetrite kütmisele. Praegune trend uute hoonete kavandamisel näitab, et korterite keskmine tubade arv on sama, kuid suurused väiksemad – iga ruutsentimeeter on lõpuni läbi mõeldud, et saavutada maksimaalne funktsionaalsus ja optimaalne ruumikasutus.

Kuidas on lood Volta kvartali uute hoonetega?

Volta kvartali läbivaks stiiliks on industriaalarhitektuur, mis väljendub Volta Residentside uusehitiste puhul ajatus telliskivifassaadi ning suurte ruudustatud akende näol. Hooned vastavad kõigis parameetrites kõige kõrgematele energiatõhususe regulatsioonidele, mis on loonud mitmeid võimalusi kasutada erinevaid lisaväärtust loovaid arhitektuurseid lahendusi.

Läbi mitme tasapinna kavandatud kodudel on kohati kuni kuue meetri kõrgused laed ning maast laeni ruudustatud aknad, aga ometi on tegemist igati energiasäästlike hoonetega. Volta uusehitised on kõik A energiamärgisega ning madalate kommunaalkuludega.

Suured aknapinnad ei ole Kangliaski sõnul probleem, sest aknatootjate tootearenduse tulemusel on akende paketid üha soojapidavamad ning akende kinnitused tehniliselt õhutihedamad. “Sageli on uusarenduse suurem aken tervikuna kaks korda väiksema soojakaoga kui mõne vanema hoone ligi kaks korda väiksem aknapind,” rääkis Kangilaski.

Tulevase elaniku seisukohast on see suur hüpe edasi nii kvaliteetsema elukeskkonna kui sisekliima suunas.

Aga kvartali kõige vanemad hooned?

Volta kvartali üks kõige omanäolisemaid hooneid ehk 172 meetri pikkune kaarakendega paekivihoone – Volta Galerii Loftid – seisab kvartalis juba aastast 1912. Ajaloolisele masinatehasele antakse uus vorm ja nägu, säilitades sealjuures hoone hing ja eripära. 

“Ajalooliste hoonete puhul on väljakutsed energiatõhususe tagamiseks selgelt suuremad, samas kui hooned tervikuna korda teha, on võimalik rakendada kõiki samu tehnilisi lahendusi, mida uushoonete puhul,” kinnitas Kangilaski. “Need lahendused on kindlasti vähem standardsed ning sõlmed keerukamad, kuid pikaajalise kogemusega meeskonna abiga on võimalik need siiski edukalt ellu viia.” 

Tindi sõnul on keskkonna seisukohast tegelikult säästlikum rekonstrueerida olemasolev hoone kui alustada päris nullist, sest kõige suurem osa hoone ehitusega tekkivast CO2 jalajäljest on seotud kandekonstruktsioonide ja vundamentide rajamisega. Olemasoleva hoone puhul on jalajälg selle võrra väiksem.

“Arvestades Euroopa Komisjoni kehtestatud nõudeid, mille järgi peavad 2030. aastaks kõik hooned olema liginull CO2 jalajäljega, peame olema valmis palju kiiremas tempos ning rohkem hooneid energiatõhusamaks rekonstrueerima ning uuele kasutusele ellu äratama,” lisas Tint. 

Endoveri arendusdirektor Uku Tint

Terviklik elukeskkond

11 hektari suurusele endise Volta tehase territooriumile kerkib tervikliku mikroinfrastruktuuriga keskkonnasõbralik kvartal kokku 29 hoonega, millest kaks on juba valmis. Kvartalit iseloomustab 15 minuti linna kontseptsioon ehk elanikele on kõik eluks vajalik 10-15-minutilise rattasõidu või jalutuskäigu kaugusel.

Juba mõne aasta pärast leiab kvartalist isikupäraseid äripindu nii büroodeks, toitlustuseks kui teeninduseks. Voltasse on planeeritud ka lasteaed, toidutänav ja vaba aja veetmise võimalused erinevatele vanuserühmadele nii siseruumides kui suurel kõrghaljastusega pargialal.

Volta kvartali hooneid iseloomustab mitmekesisus, valikus on nii 1-4-toalised korterid kui ka sisekorrustega loftid ja eksklusiivsed penthouse-kortereid, millel on vaated merele ja vanalinnale. Maa alla rajatavas parklas on kokku 1360 parkimiskohta nii autodele kui mootorratastele, vabastades kvartali tänavad parkivatest autodest. Lisaks kuulub hoonete juurde kokku neli jalgrataste hoiuruumi. 

Volta kvartal valmib 2025. aastal.

Volta kvartali arengul saad silma peal hoida kvartali kodulehel.

Endover on 25 aastase tegutsemiskogemusega Eesti kinnisvaraarendaja, mis loob väärtust linnaruumi ning rajab terviklikke elu- ja ärikeskkondasid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.