Aed

Ilusa ja kestva roosipeenra kujundamiseks tuleb teada mõnd põhitõde

Foto: Shutterstock

Kuidas kujundada roosidele mõeldud peenar? Küsimus, mis tekib alati enne taimede valikut. Kas istutada peenrale ainult roosid või roosid koos teiste taimedega – kaaslastega?

Roosikasvatajaid võib jagada kahte leeri: ühed, konservatiivid leiavad, et lillede kuninganna võib kasvada ainult koos teiste roosidega ja teised, uuemeelsemad on veendunud, et roosid sobivad suurepäraselt ka teiste taimedega. Siinjuures tuleb märkida, et see seisukoht polegi väga uus, kuna roose kasvatati Euroopas koos teiste taimedega juba 200 aastat tagasi.

Foto: Shutterstock

Traditsioonilistel rosaariumitel (roosipeenardel) on siiski omad eelised:

1. ratsionaalsem istutustöö ja eelnev ettevalmistus;

2. kergem hooldustööde tegemine;

3. mugavam talvekatte kasutamine.

Teistsuguse kujunduse puhul, valides roosidele kaaslasi, tuleb aednikul hoolikalt arvestada, et roos jääks tähelepanu keskpunkti ning teised taimed oleksid täienduseks ega tõmbaks tähelepanu endale. Oluline on seejuures jälgida värvuste kooskõla ning arvestada ka roosipõõsaste enda haabitusega (välisilmega, kõrguse- ja laiusega).

Siinkohal mõned soovitused:

1. Vähenõudlikud ja madalakasvulised pinnakatteroosid (ka miniroosid, polüantroosid) võivad rahuldavalt koos kasvada päikest ja kuivemat pinnast eelistavate alpiaia taimedega – kserofüütidega. Vastavalt värvustele võiksid sobida mitmed kukeharjade, kivirikkude, nelkide, kellukate, liivateede jt. madalate püsikute sordid.

Taustataimedena sobivad pinnakateroosidele valged, helesinised, lillad aed-kukekannusedhelesinised mesiohakadtagasihoidlike värvidega liiliadvalged ja roosad tähkjad liatrisedlillad käokingadkõrged kurekellad ja sõrmkübaradheledavärvilised aedmonardad.

2. Kõrgekasvulised pargiroosid (ka kibuvitsad) ja põõsasroosid võivad ise olla taustaks paljudele kaunitele dekoratiivtaimedele.

3. Teehübriidrooside ja floribundrooside kaaslasteks sobivad kõrgemakasvulised püsikud.

4.Alati mõjuvad meeldivalt koos roosidega väikeste paljude õitega või lõhistunud, sulgjate lehtedega taimed nagu kipslilled, harilik iisop, tähklavendli sordid, naistenõgesed, mõningad raudürdid, piimalilled, kurerehad, raudrohud, õnneheinad jt. ning paljud kõrrelised.

Pitsilised lehed ja õhulised õisikud võivad moodustadad suurepärase raamistiku rooside säravatele õitele ja lopsakale lehestikule.

5. Hästi levinud ja alati kindlalt suurepärase tulemuse annab ühevärviliste õitega (ka toon-toonis) koosluse loomine. Lähtudes roosi õite värvusest võib kujundada valguseküllaseid valge-kollase värvilisi kooslusi või kasutada romantilisi roosakaid, siniseid ja lillakaid toone või hoopis dramaatilisemaid punaseid ja purpurseid värve.

Näiteks valgeõieliste roosidega sobivad kipslilled, karikakrad, härjasilmad, piimalilled, valgeõielised floksid, kellukad, kannikesed, raudürdid.

Oranži ja kollaseõiliste rooside kaaslasteks oleksid kuldvitsad, harilik soolikarohi, vägiheinad, piimalilled jt.

Roosaõielisteks naabriteks roosidele sobiksid mailased, kassisabad, monardad, helmikpöörised, nelgid jt.

Foto: Shutterstock

6. Rooside ilu aitavad veelgi esile tõsta, kui kaaslastena kasutada hallikas-hõbedalehiseid püsikuid nagu villane nõianõges, Stelleri puju, Schmidti puju, pärl-hõbeleht, sinihall hosta, hall aruhein, karvane raudrohi jt.

Samuti leidub sobivaid suvelillivilt-ristirohi, hõbesalvei, kivikilbik, mägi-kilbirohi, sinilobeelia, tsinnia, magunad, pastellsetes toonides petuuniad, lõhnav-neitsikummel jt. Suvelillede puhul tuleb samuti hoiduda liiga erksavärvilistest ja esiletõusvatest sortidest.

7. Suurepärasteks kaaslasteks roosidele on ka mõned poolvarjus kasvavad kaunite lehtedega püsikud: kirjulehelised hostadsuured sõrmjalt lõhestunud kortslehedtumepunaste või hõberoheliste lehtedega helmikpöörised.

8. Hoolimata niiskema pinnase eelistusest võib rooside kõrvale paigutada ka astilbesid, siberi võhumõõka, kes tänu oma õisikute ja lehtede eripärale annavad hea koosluse.

 9. Sibullilledest pakuvad huvitavat vaheldust mitmed laugudtaevasinine lauk, hiidlauk, kollane lauk, kuldlauk jt.

10. Taustataimedena suuremates gruppides või äärispeenardes kasutatakse sageli ka lehtpõõsaid, mille foonil tuleb eriti esile rooside rikkalik õitsemine.

Kauni rohelise fooni aitavad luua harilik liguster ja tema püramiidne sort `Pyramidale`, kuslapuud, sirelid ja lodjapuud.

Suurepärase hõbedase tausta loovad ahtalehine ja läikiv hõbepuu, dekoratiivsed paju sordid või isegi kirjulehine siberi kontpuu `Elegantissima`.  

Põneva mustjaspunase või purpurvärvilise tausta saab Thunbergi kukerpuu sordiga `Atropurpurea`, musta leedri sortidega ( nt `Black Beauty` jt.) või lodjap-põisenela sordiga `Diabolo`, seda eriti koosluses kollase- ja oranžiõieliste roosidega.

Madalamakasvulistest lehtpõõsastest sobiksid naabriteks nii õite kui lehtede poolest maranate, mõningte veigela, enelate, kukerpuude sordid,samuti jaapani nõiapuu, läiklehine mahoonia, võnk-pärgenelas.

11. Traditsiooniliselt alati sobiva ja igihalja rohelise fooni saab muidugi okaspuudega.

Valida on võimalik nt mitmete kuuskede, mändide, elupuude ja kadakate sortide vahel. Peale meeldiva rahuliku roheluse on okaspuude kooslus roosidega sobiv ka tänu sarnastele vegetatsiooni tingimustele.

12. Väärtkaaslased roniroosidele on vääntaimedest Browni kuslapuu sort `Fuchsioides`. Lõhnavate õitega väänduv kuslapuu `Serotina` ja Heckrotti kuslapuu`American Beauty, lähtudes õievärvuse sobivusest ka mitmed elulõngade sordid ja  liigid.

Vaata rohkem häid ideid RMK koduleheküljelt.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.