Kuigi Instagramis kohtab palju pilte Eneli väga ilusast kasvuhoonest, ei piirdu Eneli ja tema pere aias toimetamised sugugi vaid selle hoonega. “Kasvuhoones on kõige kiiremad ajad kevadel, sest seal toimub taimede ettekasvatamine avamaale ja kasvuhoonesse endasse. Meil on hoovis väike peenramaa ja tänavu on küntud ka 1/3 hektarit põldu,” ütleb ta.

Eneli kasvuhoonemajandus on pilkupüüdev seetõttu, et see on väga puhas ja korras, taimed on kastides ja pottides. See on praktika, mille osas paljud on kõhklevad: nii on kõike vaja pidevalt kasta. Kas tüütuks ei muutu? “Õnneks ei ole siiani muutunud. Oleme lahendanud kastmise üsnagi mugavalt – vesi on kohe kasvuhoone kõrval. Saab kasutada nii voolavat vett kui soojenenud vett veepaagist. Kastide suur pluss minu jaoks on kevadine ettekasvatmine, kus kastides on taimedel soojem päikesevanne võtta. Lisaks saab taimed natuke varem kasvuhoonesse istutada, kuna öökülmad ei jõua maalähedalt nii kõrgel asuvatele taimejuurteni. Suurema kasvuhoone puhul tasub kastide puhul mõelda ka automaatsele kastmissüsteemile,” räägib ta.

Valik kasvatatavatest taimedest on naisel kirju, sest, nagu ta ise ütleb, meeldib talle väga erinevate taimede kasvatamist katsetada. “Menüüs on loomulikult ka tavapärane köögivili (kurgid,tomatid, salatilised), kuid enda lemmikud on ürdid, maitsetaimed, piprad. Avamaal on väikeses koguses  suhkrupeeti, porgandit ja isegi kaalikat, et võimaldada lastel kätte saada vajalikud vitamiinid,” selgitab ta.

Lisaks kõigele on Eneli aias olemas ka iluaed, kus ühes osas laiutavad roosid ja teisel pool erinevad talulilled, aga Eneli põhiline armastus on siiski tarbeaed. “Kuna olen üsnagi praktilise meelega, siis iluaia eest käib hoolt kandmas mu ema, sest mina tegelen meelsamini tarbeaiaga. Iluaias ei hoia me väga peent joont, vaid laseme lilledel vohada ja kasvada nii, nagu nad heaks arvavad,” ütleb ta.

Aiandus pakub Enelile väga palju rõõmu. “Suurepärane tunne on näha neid esimesi rohelisi tärkavaid täppe mullas, teades, et see on justkui taime tänu suure töö eest. Väga oluliseks pean puhast toitu, sest üritan igal võimalusel tegeleda ainult mahetaimede kasvatamisega – see ongi enda kasvatatud toidu üks suurim rõõm ja kasulikkus,” sõnab ta.

Samas on see suurepärane ühistegevus, nagu näitab Eneli kogemus. “Aias toimetamine toob ka pere kokku. Kui mina lähen kasvuhoonesse, on lapsed ka seal ja abikaasagi käib uudistamas. Emale meeldib maal toimetada ja eks kõigil meil on hea jälle minna ja peenrast midagi näksimiseks või toidutegemiseks haarata,” räägib naine.

Päris ilma tõrvatilkadeta see töö muidugi pole. “Tülikas osa on vägikaikavedu loodusega, kus loodus on paratamatult mõnikord tugevam. On üsna masendav astuda oma koheva brokkolipeenra ette ja näha, et mingi tüüp on kõik brokkolid auguliseks krõmpsutanud,” ütleb naine naljaga pooleks.

Eneli kogemuste kaudu omandatud soovitused aiapidajale

• Algajale aiapidajale soovitaksin “aiapisiku toitmisega” alustada samm-sammult. Esimesel aastal võib mõned taimed ka täitsa tavalistes taimepottides/kastides kasvatada, et näha, mis suunas huvi tekib. On olemas ka taimekasvatuskotte, mis on kena välimusega ja talveks saab need kokku panna. 
  Elu esimese kasvuhoone võib soetada alguses ka pisikese ja miks mitte kokkupandava! Meie esimene kasvuhoone oli roheline kokkupandav kilemaja ja olen väga rahul, et just sellega katsetasime. Selgus, et olime kasvuhoone asukoha valikuga väga mööda pannud ja seetõttu teadsime päris hoonet ehitades täpselt, et mida ja kuidas vaja teha on. 
• Internetist leiab aiandusega seoses tohutus koguses igasuguseid õppevideosid ja need on head inspiratsiooniallikad. Siiski soovitan soetada endale meie enda eesti aednike kirjutatud raamatuid, sest meie kliimal on omad eripärad. Meie pikaajalise kogemusega agronoomid oskavad väga head nõu anda, ning sedasi raamatutest tarkust ammutades on ka sügis-ning talveõhtud aiandusteemaga sisustatatud.
• Tasub püüda kasvatada keemiavaba toitu, st. ilma keemiliste väetisteta. Võib ringi vaadata, et mis enda kodukandis selleks abiliseks olla võiks. Kui elatakse mere lähedal, siis on adru väga heaks toiduks põllule. Metsaäärtes ja niitudel on lopsakad nõgesed, millest tehakse väetamiseks leotist. Kui on aga elamine loomakasvatuse lähedal, siis saab hobusesõnnikust jms. abi.
  Ka poes on olemas vastavaid orgaanilisi graanuleid, nii et linnainimesel on ka väga head võimalused oma rõdul või terrassil värsket kraami kasvatada.
• Usun, et iga rohenäpp leiab need päris  õiged nipid enda jaoks ajapikku ja läbi kogemuste. See käibki ühe aedniku elu juurde 

Eneli toimetustel saab pilku peal hoida Instagramis.