“Euroopas on loomuliku kulumise hüvitamine väga levinud nähtus, sest välismaal üüritakse paljuski välja just uusi kortereid, mis on vastvalminud või värskelt renoveeritud. Need on sisuliselt tühjad valged karbid, kust puudub ka mööbel. Tänu sellele on hiljem lihtsam viidata toimunud muutustele,” räägib Lia Siht Rendinist, mis on kodu (välja) üürimise ja turvaliste üürilepingute sõlmimise lahendus. Ta täiendab, et Eestis on aga asjaolud teistsugusemad. “Meil on turul palju üürileandjaid, sest nad on saanud korteri kellegi käest pärandina. Valdavalt on tegemist vanade eluruumidega, kus loomulik kulumine on juba pikemat aega toimunud.”
“Loomuliku kulumise hüvitamise kord on seaduse vaates pigem uus teema, sest see jõustus 2021. aasta Võlaõigusseaduses. Üürisuhetes tehakse neid kokkuleppeid harva, seega toimivat praktikat pole eriti ette näidata. Hilisema segaduse vältimiseks soovitame üürilepingus väga selgelt paika panna, mille eest üürnik täpselt vastutab,” avaldab jurist.
2. Üüri eest maksmise kokkulepped
Üürilepingus peab olema kirjas, mis kuupäeval on üüri maksmise tähtaeg ja kuidas käib arveldamine (saaja andmed koos pangakonto numbriga). Kui üüri eest tasumine toimub sularahas, siis on väga oluline, et tehingust jääb kirjalik märk maha. Näiteks üürileandja kirjutab üürnikule e-maili, et ta on üürimakse kätte saanud.
Tasub teada, et üürilepingu sõlmimise ja üürimakse tegemise kuupäevad võivad olla erinevad. Vahel on see igati vajalik ja põhjendatud. Väga tervitatav on jälgida, et üüri eest tasumise kuupäev ja üürniku palgapäev oleksid lähestikku. Nii on kindel, et selleks ajaks on alati raha olemas.
3. Kommunaalmaksete eest tasumise kord
Üüri kõrval on lisaks kommunaalteenuste maksed, mille suhtes tuleb kokku leppida, kuidas toimub tasumine. Üks variant on korraldada seda üürileandja kaudu: üürnik maksab arvete alusel üürileandja pangakontole ettenähtud summa kindlaks kuupäevaks. Teine variant on maksta otse teenusepakkujale: üürileandja saadab üürnikule arved edasi ja selle alusel maksab üürnik arved ära.