“Elamispindade turu mõningase jahutamisega jäädi selgelt hiljaks nagu seda jäädi keskpankade poolt ka baasintressimäärade tõstmisega, mille juures Eesti näitel suurepäraselt ajastatud teise pensionisamba raha vabanemine oli siinmail omakorda oluliseks teguriks hindade laiapõhjalise kasvu ajutisel kiirendamisel,“ lisas ta.
Kallinenud laenuraha soodustab omakorda viitega üürihindade kasvu ja üüriturul osalejate osakaalu suurenemist. “Viimane paneb osa elanikkonda aga valiku ette, kas Tallinnas või Tartus kinnisvara alaliselt üürida või soetada madalamahinnaline analoogne vara keskustest väljapoole ja olla ise kinnisvara omanik. Taoline olukord annab aga alust arvata, et lähiaastate lõikes on nii Tallinna kui ka Tartu lähiümbruse korteriturud suhteliselt laialdasele ostjaskonnale atraktiivsed,“ prognoosis Eliste.
Ta märkis, et üüri- ja müügipakkumiste arv on eeskätt Tallinna näitel juba mõnda aega 2022. aasta hiljutiselt tipptasemelt vähenenud ning surve üürihindade uueks tõusuks on lähikvartalitel üha tõenäolisem, mille juures vähenev müügipakkumiste arv ei võimalda ka enam ostu-müügihindade languse jätkumise osas kuigi pessimistlikuid prognoose koostada.
“Hinnatasemete osas prognoosisime veel mõni kuu tagasi, et eeskätt Tallinna korteriturul on oodata keskmiselt 15-protsendilist hinnatasemete langust, mis kehtib jätkuvalt vastaval määral ning mille taustal on olnud ka täheldada, et turg tegelikkuses üsna analoogselt käitub. Veebruari alguse seisuga olid Tallinnas 1960. aastatel ehitatud tüüpkorterite hinnad alanenud 2022. aasta kolmanda kvartali tipptasemelt ligi 7 protsenti ja valdavalt 1980. aastatel ehitatud tüüpkorterite hinnad ligi 10 protsendi võrra,“ selgitas ta.
Väljaspool tüüpkorterite turusegmente on Eliste sõnul hindade langus olnud aga veel üsna pinnapealne ning konkreetseid protsentuaalseid mõõtmeid on keeruline matemaatiliselt määratleda. Sarnaseid trende on ta aga täheldanud ka Eesti teistes suuremates piirkondlikes keskustes, kus hindade langus on seni avaldunud peamiselt nõukogudeaegse hoonestuse lõikes.
“Tänavu jaanuaris tehtud korteritehingute puhul kujunes Eestis mediaankeskmiseks hinnatasemeks 1909 eurot ruutmeetri kohta, mida oli 4,2 protsenti enam kui aasta tagasi, kuid siiski 14 protsenti vähem kui veel detsembris,“ tõi ta välja, selgitades aga, et taolist hinnalangust siiski tegelikkuses turul aset ei leidnud, vaid tegemist oli tehingute struktuurilise muutusega, kus uute korteritega tehtud tehingute hulk võrreldes detsembriga ennekõike Tallinnas vähenes. See on üldiselt ka iga-aastane nähtus.
“Pakkumishindade lõikes ei ole enam laialdaste hinnalangetuste tegemine jätkunud, kuid järelturul on siiski endiselt märgata ostu-müügitehinguid, kus pakkumis- ja tehinguhinna erinevus on varasemaga võrreldes tunduvalt laialdasem, viidates müüjate osas ostjate kasuks järeleandmiste tegemisele. Müügipakkumiste arv jaanuaris endiselt paljudes Eesti suuremates keskustes vähenes, mille juures suurel hulgal on kuulutusi maha võetud pelgalt asjaolu tõttu, et ostuhuvilisi ei esinenud ning kuulutused on aegunud ja neid ei ole üles tagasi panna enam soovitud. Seega, viitega võib siiski eeldada, et elamispindade turu likviidsuse mõningase paranemise aegselt võib osa niiöelda fantoompakkumist turule tagasi tulla,“ selgitas analüütik.
