Kuna uute korterite broneerimine ning laiemalt ka ehitamine on vähenenud, hakkab vaikselt otsa saama ka valmivate elamispindade hulk ja nende mõju statistikale. Seega näeme uuel aastal ka enam statistilist hinnalangust, sest domineerivamaks saavad järelturukorterid.

Nagu juba eelnevas ülevaates ka kirjutatud sai, selline vaikelu ka jätkub ning enne kevadet ilmselt midagi rabavat oodata pole.

Korteriturg suuri üllatusi ei pakkunud

Novembrikuine korteriturg toimis eelnevat juttu eeskujuks võttes ning suuri üllatusi ei olnud. Kogu Eestis müüdi 1695 korterit (oktoobris 1790), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2055 eurot. Võrreldes oktoobriga kasvas hinnatase 7,2% samas kui aastaga langes see 5,8%.

Tallinnas vahetas omanikku 680 korterit (oktoobris 679) ning siin tuli ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks 2948 eurot. Kuu lõikes toimus hinnatõus +0,6% ning aastaga +5,8%.

Tartu korteriturg novembris taas kasvas ning toimus 154 ostu-müügitehingut (oktoobris 120), mille ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 2660 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 25,9%, siis aastaga 11,1%. Tartu statistika näitab selgelt, et novembris said enam sõnaõigust uued korterid, mida valminud arendustes ostjaile asjaõiguslepingutega üle anti.

Pärnus oli november taas vaiksem. Kui oktoobris andsid tooni uued korterid, siis novembris kulges suvepealinna korteriturg taas tavapärases rütmis. Müüdi 60 korterit (oktoobris 100) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks sai 2196 eurot. Kuuga langes hinnatase 8,6% ning aastaga 6,9%.

Narvas müüdi novembris 81 korterit (oktoobris 73) ning ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 551 eurot. Võrreldes oktoobriga kasvas tehingute hinnatase 8% ning aastaga 5%