“Sellel omanikul oli meie kaudu tehtud üürileping, mille lõpetamise järel pöördus ta Rendini poole, et teatada tekkinud kahjust. Meie eksperdid hindasid tõendeid ja hakkasid sügavamalt tausta uurima, kuna see, mis meile esitati, tekitas küsimusi,” selgitab õigusjuht. Näiteks äratasid kahtlust ehitusettevõtete hinnapakkumised renoveerimistööde tegemiseks. “Üsna pea, pärast päringute tegemist ehitajatele tuligi välja, et need olid võltsitud.”
Kahtlustäratav tõendusbaas
Juhtumit edasi uurides koorus sellest välja muudki vastuolulist. Üürileandjal ja üürnikul oli allkirjastatud varasemalt paberkandjal üürileping, kuid Rendini kaitse saamiseks sõlmisid nad hiljem täiendavalt lepingu Rendini platvormil.
Lia Siht täpsustab, et osapooltel oli kasutuses kaks paralleelset lepingut, mis tuli välja üleandmise-vastuvõtmise akti tõttu, sest vajalikud kuupäevad ei klappinud omavahel. “Seda paberkandjal üürilepingut hakati tagasiulatuvalt erineva infoga täiendama, et “põhjendada” oma ütlusi, kui tõde oli juba päevavalgele tulemas. Kõigest sellest oli muidugi vähe abi, kuna meil olid olemas mõlemad üüridokumendid,” kommenteerib ta.
Lisaks sellele oli üürileandja ette valmistanud dokumendid, mis olid üürniku poolt allkirjastatud, kus viimane tunnistas, et kõik üürikodus olevad puudused on tekkinud tema süül. Samuti kinnitas ta, et objekt oli talle justkui hiljuti üle antud ning vastab üleandmise-vastuvõtmise aktis lisatud piltidele. Fotod polnud tegelikult asjakohased, kuna neid kasutati aastaid tagasi üürikuulutuse juures, seega vahepeal oli üüriobjekt olnud mitmete erinevate üürnike kasutuses.
Õigusjuht avaldab, et üürnikuga suheldes tuli välja, et ta tõepoolest tekitas ühe kahjustuse üürikodus. “Kuna üürnik lootis pääseda selle kulu hüvitamisest, siis läks ta kaasa omaniku plaaniga, mille kohaselt tuli omaks võtta absoluutselt kõik elupinnal olnud vead. Ta eeldas, et Rendini kaitse maksab nagunii kogu terviku kinni ja tegemist on n-ö süütu valega.”
Samas polnud üürnik üldse teadlik, kui suurele kahjusummale ta alla kirjutab. Ta sai alles ettevõtte juristide kaudu teada, mis suurusjärgus summad on omanik kahjuavalduse jaoks välja mõelnud. Lisaks ei teadvustanud üürnik endale, et võib tekkida olukord, kus temal endal tuleb hoopis see kinni maksta.
Lia Siht selgitab, et kahjujuhtumitega tegelemine eeldab suhtlemist osapooltega, sest nii on võimalik tervikpilt saada. Kõik algab küll kahjuavalduse tegijast, kuid see pole ammendav, mistõttu küsitakse alati ka teiselt poolelt argumente. “Nii kõik kogutud ütlused kui ka reaalne tõendusbaas juhtisid selge järelduseni, et meile esitati valeandmeid ja juhtumi põhjendamiseks võltsiti dokumente,” kinnitab Siht kokkuvõtteks.
Osapooled pääsesid tõsistest tagajärgedest
Kui juhtumiga tegelenud ekspertidel oli pilt selge, anti nii omanikule kui ka üürnikule mõista: jättes nõude jõusse, tuleb üürilepingute platvormil sellest raporteerida, sest tegemist oleks kelmusega, mis on kriminaalkorras karistatav. Juristide selgituse järel jõudis osalistele kohale, et selline teguviis tähendab kuritegevust.
“Neid inimesi on veel ja kahjuks üsna palju, kes arvavad, et kui sõlmitud on mingit tüüpi kindlustus, siis peaks sellest põhjendamatut kasumit teenima. Kindlustusteenuste ülesanne on aidata ettenägematute sündmuste korral, mis põhjustavad rahalist kahju ja aitavad kindlustuse ostjatel sellega paremini toime tulla,” räägib Rendin õigusjuht.
“Ehk siis, väike meeldetuletus kõikidele inimestele – olge eeskujulikud! Kahjujuhtumite korral esitage alati korrektsed tõendid, järgige vajalikke juhiseid ning ärge mässige end pahandustesse,” paneb Siht südamele.
