Esmalt tuleks läbi mõelda, mis on tulevase üürikodu juures oluline. Olgu selleks asukoht ja linnaosa, lähedus töökohale ja koolile või suurus ja tubade arv. “Seejärel võiks samadele kriteeriumidele vastavaid üürikuulutusi otsida, et välja selgitada, mis on praegused üürihinnad,” räägib Lia Siht Rendinist, mis on turvaliste üürilepingute platvorm.

Sellise taustatöö kaudu võib hoopis selguda, et hinnatase on soovitust liiga kõrge ning tuleb mõelda alternatiividele. Näiteks vaadata ka teisi piirkondi või leida endale korterikaaslane, kellega kulusid jagada.

Tee kindlaks, milliseid tasusid küsitakse üürimise alguses

Üürikodu otsimise ajal tasub tähele panna, kui suured on stardikulud üürniku jaoks. Ehk siis, kas üürimine on tagatisrahata või tagatisrahaga? Kas lisandub maakleri- ja/või lepingutasu?

Rendin õigusjuht ütleb, et need summad võivad üüriturul olla täiesti seinast-seina. Siht toob näite, kus korteri ühe kuu üür on 420 eurot. “Kui pakutakse tagatisrahata üürimist, siis sel juhul võib stardikulu piirdudagi esimese üüri maksmisega. Kui sisse kolides lisanduvad täiendavad ühekordsed tasud, siis sellises olukorras küündivad üürniku kulud 1260 euroni (ühe kuu üür, tagatisraha võrdsustatud ühe kuu üüriga, maakleritasu).” Ta lisab, et veel tasuks teada, et seadus lubab tagatisraha küsida 1-3 kuu üüri ulatuses.

Pane paika igakuine eelarve

Enne esimese üürilepingu sõlmimist peaks tulevane üürnik hindama oma igakuist maksevõimet, mis on sissetulekud (palk, õppetoetus/stipendium, vanemate rahaline tugi jms) ja väljaminekud (üür, kommunaalkulud, transport, toit, hobid jms).

Elukohaga seotud kõige olulisemad tegurid on üür ning sellega seotud kulud nagu kommunaalteenused, kodune internetipakett, parkimistasud ja muu.

“Üldine soovitus on, et üürimakse oleks maksimaalselt 30-40% igakuisest sissetulekust. Näiteks, kui üürniku brutopalk on 1000 eurot kuus, siis üüritava elukoha hind peaks jääma 300-400 euro vahemikku,” selgitab Lia Siht.

Kommunaalkulud võivad tuntavalt varieeruda – sõltuvalt asukohast, hoonest ja korteri suurusest. Siht teab kommenteerida, et suurem osa üürileandjatest annab kuludest ülevaate üürikuulutuses. “Igaks juhuks võiks küsida ka arveid näha, kui minna objektiga kohapeale tutvuma. Juurde peaks arvestama veidi rahavaru 10-20%, et ei tekiks halba üllatust olukorras, kus teenuspakkujad hindu tõstavad.”

Kokkuvõtteks, üürisumma koos muude arvetega ei tohiks olla kindlasti rohkem kui pool ühe kuu väljaminekutest (äärmisel juhul 60%).

Eelarve kontekstis pöörab Rendini õigusjuht tähelepanu ühele olulisele aspektile. Kui üürnikul on aktiivseid laene ja/või järelmakse, siis tuleb need summad esimesena kuu sissetulekust maha arvestada, et oleks teada just see summa, mis jääb kätte pärast laenukohustuste tasumist. “Kuna me muuhulgas tegeleme ka üürikandidaatide taustakontrolliga, siis me viimasel ajal näeme sellist tendentsi, mis peegeldab osade noorte suhtumist rahaasjadesse. Hoolimata east on nad juba jõudnud endale võtta päris palju laenukohustusi ja järelmaksusid ning raha kulutatakse ka online-kasiinodes mängimisele,” avaldab Siht.

“Kõik need lisakohustused mõjutavad eluaseme leidmist ja ülalpidamise võimekust. Sellest tulenevalt on vajalik rõhutada, et sissetulekute ja väljaminekute vahel peab valitsema tasakaal. Vastasel juhul hakkavad rahalised kohustused käima üle jõu ning langemine veel täiendavate (kiir)laenude ja seejärel maksehäirete lõksu juhtub märkamatult,” lisab ta.

Arvesta ka mustade päevadega

Viimase aasta jooksul kõiksugused hinnad on tõusnud väga kiiresti. Inflatsioonimäär on endiselt kõrge ja järjekordne krõbedate küttekuludega sügis-talvine periood on alles ees. See tähendab, et tuleks koguda veidi rahavarusid parema toimetuleku nimel. Ka väikeste summade kaupa säästmine kõrvalepanek on juba hea algus.