Selguvad kaitseväe harjutusväljale ette jäävad kodud ja maatükid

Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Inimesed saavad pärast 21. novembrit teada, kelle talude, põldude ja metsade arvelt plaanib riigi kaitseinvesteeringute keskus (RKIK) laiendada Võrumaal Nursipalu harjutusvälja ligi neli korda, kirjutavad Postimees ja Lõuna-Eesti Postimees. 

“On hädavajalik kaitseväe ja liitlaste üksustele nõuetekohaste ja üksuse suurusele ning spetsiifikale vastavate laskeväljade ja taktikaalade arendamine Lõuna-Eestis,” põhjendas kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna ülem kolonel Viktor Kalnitski Nursipalu harjutusväljaku laiendamise kava 3200 hektarilt kuni 12 000 hektarile.

Kalnitski sõnul on nii suurt laiendust vaja, et harjutusväljas saaks läbi viia ühe vähendatud pataljoni lahinglaskmisi koos kõrgema üksuse lahingutoetuse elementidega. Samal ajal peaks saama teha kahe pataljoni põhilaskeväljaõpet ning piiratud mahus brigaadi taktikalisi manöövreid.

Harjutusväljale planeeritakse rajada laskeväljad ja taktikaalad ning teeninduslinnak koos ladudega. Lisaks lasketiirud, eri relvasüsteemide positsioonid ja sihtmärkide alad, lõhkamis- ja demineerimisalad, maastikusõidurada, taktikaharjutuste alad ja muu selline.

Kohalikud inimesed heidavad RKIK-ile ette, et kaitseväe plaanidest oleksid pidanud esimesena teada saama need, kelle maad võõrandada tahetakse. Nad on aga juba mitu kuud teadmatuses, saades vaid kaudseid vihjeid, et just nende kinnisvara on sihikul.

“Inimesed on hakanud helistama: kes ütleb, et ei ole enam raieluba antud, kes on öelnud, et pangast ei saa enam laenu. Ma ei tea, kas see on harjutusvälja tõttu, aga paanika on,” rääkis Nursis elav Rõuge volikogu liige Raul Ermel.

21. novembri õhtul laotavad kaitseministeeriumi inimesed Tsooru rahvamajas oma plaanid Antsla, Rõuge ja Võru vallavolikogu liikmete ees lahti. “Pärast valdadega kohtumist saadetakse kõikidele eraomanikele, kelle kinnistu jääb harjutusvälja laienemise huvialasse, vastavasisuline teavitus kas paberil või e-posti teel,” selgitas RKIK-i kommunikatsioonijuht Hanna Heinnurm. Järgnevad läbirääkimised.

“Põhiseaduses on meil paragrahv 32, mis ütleb, et omand on puutumatu ja kui seaduse alusel võõrandatakse, peab hüvitis olema kohene ja õiglane. Aga kui mõni inimene koos juurtega oma esivanemate rajatud talust välja rebitakse, siis mis hüvitis üldse saab olla õiglane?” küsis Ermel.

RKIK on omandatava kinnisvara jaganud kaheks: metsa- ja põllumaad ning kodud. “Metsa- ja põllumaade puhul pakume pärast kinnistu hindamist välja järgmised tegevusvariandid: müük rahas või samaväärse maaga asendamine,” rääkis Heinnurm. “Hoonestatud kinnistute omanikega kohtume igaühega personaalselt, et tutvustada võimalikke lahendusi ning kuulame ära esmase tagasiside. Eesmärk on kokkuleppel maaomanikuga leida lahendus.”

Kinnisvara hindamisel omaniku mälestusi ega valatud higi arvesse ei võeta, nentis Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman. Küll saab tema sõnul hinnata aga talumajast avanevat vaadet ja privaatsust.

Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS) võimaldab saada hüvitist “turuhinnast” kümme protsenti kõrgema hinnaga. “Ette on nähtud lisakompensatsiooni võimalus, kui inimene kasutab võõrandatavat kinnisasja enda alalise elukohana või suvilana,” selgitas advokaadibüroo Nove vandeadvokaat ja partner Veikko Puolakainen. KAHOS lubab maaomanikule maksta ka motivatsioonitasu.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.