Suur risk: paljud uljalt maja ehitama asuvad eestlased ei saa selle tööga kunagi valmis

Urve Nõgu pere majakarp.Foto: erakogu

Rubriiki toetab

Selgub, et kuigi eestlase jaoks on oma maja ehitamine jätkuvalt uhkuseasi, millest paljud unistavad, on see töö väga riskantne ja ei pruugi kunagi valmis saada, sest ehitamisega kaasnevad väga suured riskid.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles hiljutises pressiteates, et eramuehitus vajab väga tugevat finantsalast eeltööd, koostööd usaldusväärse ehitajaga ja põhjalikku planeerimist.

„Kinnistu ostuks pangad üldjuhul laenu ei anna ja ka ehituse alustamiseks laenu võtmisel peab olema lisatagatis, need reeglid hoiavad õnneks suuremad uljaspead liiga kergekäelisest laenuvõtmisest eemal. Pankade jaoks sobib ehitatav maja tagatiseks alates sellest hetkest, kui majal on katus peal ja aknad ees ehk karp kinni ehitatud. Laenuandmine toimub vastavalt eksperthinnangutes ehk maakeeli hindamisaktides märgitud turuväärtustele. Kergelt võib juhtuda, et inimestel saab ehituse käigus vaba raha otsa ning samal ajal madala turuväärtusega ehitusjärgus maja ja ka varasem lisatagatis ei ole piisav, et laenu juurde saada. Nii jääbki ehitus pooleli ja unistused purunevad,“ selgitas Sooman.

„Just seetõttu on turul müügis üsna palju majakarpe, mis erinevatel etappidel pooleli on jäänud,“ lisas ta.

Uurisime natuke täpsemalt, kui keerukas see omal käel ehitamine siis ikka on.

Sageli jäävad poolvalmis majakarbid trööstituna seisma, sest eramuehitust on laenudega päris keeruline finantseerida. Foto: Shutterstock

Omadest kogemustest: väga ei soovita

Lahe Kinnisvara turundusjuht Urve Nõgu, kel endal praegu majaehitus pooleli, räägib, et nende pere ostiski krundi omafinantseeringuga, see tähendab, et laenu ostu jaoks ei võetud. Ehituse jaoks õnnestus neil ühest pangast laen saada siiski vaid ühe lisatagatisega: selleks läks varem laenuga ostetud korter. “Kahes teises suurpangas öeldi, et ühte lisatagatist on veel vaja,” räägib ta.

“Kodulaenu taotluse andsime sisse, kui ehitusluba oli käes – kuni selle protsessini kasutasime ainult omafinantseeringut. Laenu saime kätte kahes osas – esimese osa, kui taotlus oli aktsepteeritud ning teise osa siis kui maja niinimetatud kinnine karp oli valmis,” räägib Nõgu.

“Tellisime kaks eksperthinnangut (kinnisvara hindamist) – esimese siis, kui laenutaotluse esitasime ning hinnati krundi turuväärtust ning maja tulevikuväärtust, kui vastavalt ehitusloale saadud maja valmis saab. Eksperthinnangu ning lisatagatise alusel kujunes ka laenu esimese väljamakse suurus. Teise kinnisvara hindamise tellisime, siis kui kinnine karp oli valmis ja vastavalt nüüdsele väärtusele koos lisatagatisega maksti laenu teine osa välja. Laenu piirmäär on meil suurem kui tänaseks väljavõetud laen, sest piirkonnad on erinevad ja asukoht mõjutab ka vara turuväärtust,” selgitab Nõgu.

Ühes kodulaenu taotlusega oli Nõgu perel olemas ka põhjalik finantsplaan, mida siiani jälgitakse ja täidetakse. “Olude sunnil kujunesime ise enda maja ehituse peatöövõtjaks – ehk otsime erinevatele töödele ise tegijaid, mida muidu oleks teinud ehitaja. See ei olnud meil algselt kavas, aga kuna kogu protsess ehitusloani ja laenu saamiseni venis, siis ehitaja, kelle olime plaaninud palgata, leidis vahepeal uue töö,” ütleb ta.

Omadest kogemustest ütleb Nõgu täna, et kui plaanida ise ehitada või olla peatöövõtja rollis, tuleb mõelda kahele asjale: esiteks, kas ise või mõni su sõber on piisavalt ehitusekspert ja teiseks, kas oskad ise koostada ehitusjooniseid. “Kui ühele või teisele küsimusele on vastus eitav, siis enda kogemusest väga ei soovita ise ehitada,” tõdeb ta.

Päris müüt see jutt, et iseehitamine tuleb soodsam, Nõgu sõnul ei ole, sest tööraha arvelt on võimalik säästa. Isetegemise miinus on aga see, et kogu protsess on pikem: ehitada saab vaid õhtuti ja nädalavahetustel. Seepärast on ka nende pere pidanud esitama panka tähtaja pikendamise taotluse, mis õnneks ka rahuldati.

Finantspool tuleb enne asja kallale asumist väga põhjalikult läbi mõelda. Foto: Shutterstock

Sobib tõesti vähestele

Lahe Kinnisvara Tallinna vahendusosakonna juht ja maakler Tauno Pajuri ütleb, et kui kaaluda ise kodu ehitamist, tuleks valida võimalikult lihtne projekt, kui just pole tagataskust võtta põhjalikke insenertehnilisi teadmisi. “Mida keerulisemaks läheb projekt, seda reaalsem on oht, et ise tegemisel võidakse sul lihtsalt nahk üle kõrvade tõmmata või saadakse kokku ehitajaga, kellel tegelikult puudub vastav kogemus antud töö teostamiseks,” ütleb ta.

“Tänane ehitusseadus näeb ka ette ehituse järelevalve kaasamise. See on kindlasti vajalik ja ei jookse mööda külge maha ka mõne ehitusalast kogemust omava sõbra olemasolu, kes aitaks läbi viia vajalikud pakkumise päringud ehitustööde teostamisele. Ka kõige kogenumad ehitajad ütlevad, et tehes väga täpse eelarve, võib ikkagi igaks juhuks sinna sisse planeerida umbes kümme protsenti lisaraha. Kui seda enne vaja ei lähe, siis siseviimistluse ja sisustamise juures kipub tihti puudu jääma,” lisab Pajuri.

Ka tema kinnitab, et jutud isetegemise soodsast hinnast ei ole müüt, aga selleks peab olema tehtud väga põhjalik eeltöö ja eelarve. “Reaalset kogemust omava inimese olemasolu on ise ehitamise ääretult vajalik, et oleks koht, kust nõu küsida. Hea oleks teada seltskonda ehitusmehi, kelle kätte tööd saab usaldada,” räägib Pajuri.

Ta ütleb, et oma maja ehitamine on kindlasti tore väljakutse, kuid paljud, kes selle läbi teinud ja üksinda, ei soovi parema meelega seda taas ette võtta. “See eeldab inimeselt väga suurt organiseerimisvõimet ja ka head närvi,” sõnab ta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.