Kinnisvara

Tasub suhteid hoida: tüli korral võib abikaasa kinnisvaratehingut takistada ka siis, kui vara pole tema oma

Pärandiks või kingiks saadud varale abikaasal üldiselt õigust pole, aga on üks erand.Foto: Shutterstock

Perekonnaseaduse § 27 ütleb, et abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. Erand kehtib aga siis, kui rakendatakse elukoha kaitse sätet, mille järgi pole pärandiks või kingituseks saadud lahusvara võimalik müüa ilma abikaasa nõusolekuta ja seda isegi juhul, kui abikaasa ei ole elukohta sisse kirjutatud.

Kinnisvaraportaali Kinnisvara24 tegevjuhi Katrin Aroni sõnul on elukoha kaitse sätte eesmärgiks kaitsta abikaasat, kes ei ole pärandi või kinkelepinguga otseselt seotud, kuid kasutab kinnisvara elamiseks.

“Kui inimesed on abielus ning üks osapool saab päranduseks või kingituseks maja või korteri, siis omandi mõttes kuulub vara ainult saajale ja teisel poolel pole sellele mingeid õigusi. Pärandiks või kingituseks saadud vara müümisel tuleb aga arvesse võtta elukoha kaitse sätet, mille mõte on selles, et üks pool ei saa ilma teise poole nõusolekuta teha kinnisvaraga sellist tehingut, mis halvendaks teise poole elujärge,” räägib ta.

Aroni hinnangul rakendatakse elukoha kaitse sätet enamasti juhul, kui abikaasade vahelised suhted pole head ja tekib varaga seotud vaidlusi. “Kui elatakse koos majas või korteris, mille üks pool sai näiteks pärandiks, siis juhul, kui vara omanikuks olev pool müüks kinnisvara maha, võivad tehingu tulemusena halveneda teise poole elamistingimused ja tehingu toimumiseks on tarvis tema nõusolekut,” sõnab ta.

Elukoha kaitse säte kehtib aga ka siis, kui kinnisvara ei kasutata ühise eluruumina. “Kui abikaasad ei kasuta kinnisvara elamiseks, siis kinnisvara müümisega ei halvene tegelikult kummagi poole elujärg. Sellest hoolimata ei saa pärandi saanud pool oma vara ilma abikaasa nõusolekuta müüa. Kui abikaasade vahelised suhted pole head, siis esineb juhtumeid, kus seda nõusolekut ei anta lihtsalt niiöelda jonni pärast. Probleemi põhjus seisneb selles, et notarid ei soovi võtta endale vastutust kontrollida, kas üks pooltest kasutab kinnisvara eluruumina või mitte,” selgitas Aron.

Perekonnaseaduse § 27 ülamärkega 1 on kirjas: “Abikaasa võib ainult teise abikaasa nõusolekul käsutada või kohustuda käsutama abikaasa lahusvaraks olevat perekonna eluasemena kasutatavat või omanikuks mitteoleva abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte.”.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.