Köök

No mida ometi teha, et laps iga päev magusat ei manguks?

Foto: Shutterstock

Näib, et eriti koolilapsed ei suuda kohati magusata eladagi: aju teeb pidevalt tööd ja vajab toitu, magusast saab seda kõige kiiremini. Aga mida teha, et maiustamine kontrolli alt ei väljuks?

Täielikult keelama maiustusi muidugi ei pea, aga nende arvukust tasuks piirata ja leida lahendusi, et magusaisu tekkimist vältida.

Funktsionaalse toitumise terapeut Annely Soots ütleb, et tegelikult ei ole erinevust, kas tegemist on lapse või täiskasvanuga, me kõik soovime maiustada. “Kuidas aga seda magusaisu kontrolli all hoida? See ei ole raske, vajab ainult järjepidevalt tervisliku ja tasakaalus toitumise peale mõtlemist ja selle järgimist. Kui me sööme regulaarselt (soovitav on kolm põhitoidukorda ja kaks kergemat vahepala, et kõht väga tühjaks ei läheks ja toidukorrad liiga suureks ei läheks), siis tegelikult me magusat lisaks ei vajagi,” sõnab ta.

Sootsi sõnul vajab inimene sööki, mis sisaldab süsivesikuid. “Igal toidukorral peaks olema midagi süsivesikurikast: teravilja (leiba, riisi, kinoad, putru), eelistatult kiudainete- ja mineraalaineterikkamat täisteravlijatoodet, kartulit või maguskartulit või vahepalaks näiteks puuvilja/marju. Puuviljade hulgast võiks harjuda valima mitte kõige magusamate hulgast, nt eelistama marju. Eesmärk on anda enda kehale regulaarselt süsivesikuid ja just neid, mis aeglasemalt imenduvad ning toitaineterikkamaid süsivesikuterikkaid toiduaineid. See on omaette keeruline teema, aga oluline endale selgeks saada. Muide, selline toitumine hoiab ära ka kaalutõusu,” räägib terapeut.

Mis tekitab magusaisu?

Magusaisu tekib tema sõnul eelkõige sellepärast, kui mõni toidukord jääb vahele: siis veresuhkru tase langeb ja see paneb igatsema miskit maiustamist. “Jälgige ennast, me vajame kohe näksi, kui kõht tühjaks läheb,” sõnab ta. Sama juhtub ka siis, kui jätta toidukord süsivesikuteta, näiteks süüa lõunasöögiks vaid salatit lihaga. “See tundub olevat tervislik valik, aga ka siis tekib magusaisu,” ütleb Soots.

Kolmas magusaisu tekkimise variant on see, kui süüakse palju magusat või palju süsivesikurikkaid toiduaineid ühel toidukorral. Sellele reageerib keha ka kiirelt veresuhkrutaseme alandamisega. Mis toob kaasa söögijärgse väsimuse ning magustoiduvajaduse.

“Seega, vaadake, et teie lapsed saaksid regulaarselt täisväärtuslikku toitu. Eriti koolilapsed, kes saavad sageli toidu koolis ennelõunal ning järgmise toidu kodus alles hilisõhtul, kui kogu pere kodus on,” juhendab terapeut.

Kuidas siis maiustada?

Omaette teema on tervislik maiustamine. “Maiustused ja magustoidud on väga õiged asjad meie toitumises, aga peaksime valima tervislikumad variandid. Näiteks iga päeva kaks-kolm korda päevas puuvilju süües ei teki kommi ja koogi vajadust. Ka komme ja kooke saab ise kodus valmistada tervislikest koostisosadest, vähemmagusaid ning tervislikumate koostisosadega,” sõnab Soots.

Ka poest on võimalik tänasel päeval juba leida tervislikumaid komme ning kooke, aga seal tuleb osata nende hulgast õigeid valida.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.