Koerad teiseseid emotsioone ei tunne, sest nad elavad hetkes. Meie inimestena võtame tihti ette ajarännakuid oma peas, mõeldes tagasi minevikusündmustele või planeerides tulevikku. Koerte aju seda aga ei võimalda. Samas ei tähenda see, et koerad minevikku üldse ei mäleta. Neil on suurepäraselt meeles, missuguse tunde üks või teine olukord neis tekitas ning vastavalt sellele nad kas otsivad võimalust meeldivate tunnete taas kogemiseks või väldivad ebameeldivaid olukordi. Näiteks tervitab koer rõõmuga sõbralikku naabrinaist, sest temaga seostuvad tal vaid head emotsioonid, olgu nende tekitajaks taskust poetatud viineritükike või lahkelt jagatud pai. Samas poeb koera saba juba eos jalge vahele, kui ta peab mööduma suurekasvulise uriseva Muri aiast. 

Erinevad katsed

Nii mõnigi loomaomanik võib kinnitada, et tema lemmik tunneb end süüdi, kui on mõne pahandusega hakkama saanud: “No vaadake neid anuvaid silmi – kuidas ta saabki midagi muud kui häbi tunda!” 

Teadlased on sellisele silmavaatele leidnud hoopis teise põhjenduse. Katsete käigus on uuritud, kuidas koerad käituvad, kui omanikku ootab koju jõudes elutoa vaibal pruun ja lõhnav üllatus. Katses osalenud koerad istusid ootuspäraselt, kõrvad lidus, nagu oleks neil tehtu pärast häbi. Kui uurijad panid omaniku äraolekul vaibale võõra koera väljaheite, jäi koerte käitumine samaks – nad vaatasid peremeest samasugusel süüdlaslikul pilgul. 

Sarnased tulemused saadi ka kümmekond aastat tagasi New Yorgis läbi viidud katses. Seal jäeti koer koos maiusega omapäi ja paluti omanikul tagasi tulles koeraga pahandada, kui too on maiuse pintslisse pistnud. Kui maius oli alles, pidid omanikud aga koera rõõmsalt tervitama. 

Oluline on siinjuures märkida, et teadlased andsid omanikele koera vahepealse käitumise kohta infot, millel polnud tegeliku olukorraga mingit seost. Mõnel korral sai koer riielda ka siis, kui oli eeskujulikult oodanud ja maiuse eemaldasid hoopis uurijad ise. Samuti võis juhtuda, et koer sai hoopis kiita, kui oli maiuse ära söönud ja uurijad selle asendasid. 

Mida näitasid tulemused? Riielda saanud koerte kehakeel sarnanes inimeste häbitundele, aga söödud maiuspalaga polnud sellel mingit põhjuslikku seost. Teadlased järeldasid, et häbi asemel tunnevad lemmikud hoopis hirmu tõreleva omaniku ees. 

Väljaheitekatse autorite hinnangul seostab koer elutoast tulevat lõhna ja omaniku saabumist millegi ebameeldivaga ning tunneb selle ees hirmu. Seejuures tekitab koeras ebameeldiva tunde pigem omaniku kojujõudmine ning sellel ei ole midagi ühist sellega, mida koer üksinda olles korda saatis. 

Siinkohal ei oleks koera karistamisest abi, sest nad ei suuda seostada minevikus toimunud pahandust karistusega, mis saabub alles mitu tundi hiljem. Tasub hästi läbi mõelda, kas koer ikka mõistab, mille eest ta kurjustada saab ning ehk rikub see hoopis teie omavahelist suhet.

Tõrelemise asemel tasub pahanduste vältimiseks luua koertele turvaline keskkond, kus äpardused pole kerged juhtuma, ning pakkuda koerale piisavalt tegevust energia kulutamiseks. Ka koeraga koosveedetud aeg, olgu selleks siis jalutuskäik, treening või lihtsalt mäng, loob teie vahele usaldusliku suhte, mida väike tõrelemine ei lõhu. 

Hirm üksinduse ees

Sarnaselt häbile ei ole koerad võimelised ka solvuma. See eeldaks, et loom analüüsib ebameeldivat tunnet tekitanud olukorda, ent selle peale ta oma aega ju ei raiska. Seega ei maksa karta, et pikaks päevaks üksi koju jäänud lemmik omaniku peale vimma peab. Aga miks siis kipuvad üksi koju jäänud koerad pahandust tegema, kui nad ei taha peremehele omapäi jätmise eest tagasi teha? 

Üldiselt seletatakse sellist käitumist igavuse või üksindushirmuga. Igavleval või närvilisel koeral kipuvad pahandused kergemini juhtuma, olgu selleks pidev haukumine, tuppa häda tegemine, näritud sussid või prügikasti laialipaisatud sisu. Koera silmis on see vaid oma tunnetega hakkama saamine, sest tema jaoks on üksinda kodus viibimine keeruline. Seda arvestades võiks hooliv koeraomanik lemmikuga tõrelemise asemel hoopis püüda teda toetada. Abi võib olla pikemast jalutuskäigust koos koeraga enne tema üksijätmist. Lahenduseks võib olla ka turvaline pesa, kuhu koer saab üksi olles hirmu korral peitu pugeda.