Lemmik

Selts: kassi soovimatust käitumisest vabanemisel pole tema karistamisest mingit kasu

Kehva käitumise puhul pole kassi karistamisest kasu.Foto: Shutterstock

Eesti Loomakaitse Selts (ELS) paneb kassiomanikele südamele, et kassi karistamine on ilmselt ebatõhusaim meetod, et soovimatust käitumisest vabaneda.

“Kelle kass poleks vahel diivanit kratsinud, mõnda klaasi lauaservalt suure klirinaga alla lükanud või valesse kohta pissinud? Ikka kiputakse arvama, et kui loom käitub halvasti, tuleb teda ju karistada. Kuidas ta muidu õpib? Kuigi vanavanemad võisid paljuski olla meist targemad, siis see soovitus läks küll aia taha,” märgib ELS pressiteate vahendusel. 

Karistamine ei tähenda seejuures ainult füüsilisi meetmeid, vaid ka näiteks hääle tõstmist, plaksutamist või muud käitumist, mille eesmärk on soovimatut tegevust peatada. Paraku on karistamine tõenäoliselt kõige ebaefektiivsem vahend soovimatust käitumisest lahti saamiseks.

“Juba ainuüksi see, et karistada tuleb sama teo eest korduvalt, võiks viia järelduseni, et karistamisest pole kasu – muidu piisaks õppimiseks ju ühest-kahest korrast. Lisaks võib karistamine tekitada kassis stressireaktsiooni ja hirmu ning panna omanikku vältima ja vahel isegi soovimatut käitumist süvendada,” kirjutab ELS.  

Erinevalt sellest, mida paljud arvavad, ei ole kass meelega kiuslik ega pahatahtlik. Kiuslikkusena võib inimene tõlgendada looma loomuomast käitumist – mängimist, tagaajamist ja kratsimist – või katset inimese tähelepanu saada. Just viimasel juhul võibki karistamine soovimatut käitumist süvendada – kass näeb, et tema tegevusele järgneb soovitud tähelepanu, mis sest, et negatiivses võtmes.

Kuna reeglina on soovimatu käitumise ja karistuse vahel pikk ajaline vahe, ei loo kass seost karistuse ja soovimatu tegevuse vahel. Kindlasti pole kasu kassi nina pissiloiku hõõrumisest. Küll aga võib olla abi sellest, kui seostada soovimatu käitumine kassi jaoks ebameeldiva tagajärjega, näiteks vastik heli või tundmus või halb lõhn. Siinkohal on oluline pidada silmas, et kuni tagajärg saabub inimese käe läbi, õpib kass lihtsalt soovimatut käitumist inimese silme all vältima, ent jätkab tegevusega kui inimene on eemal. Tuleb olla kaval ning leida võimalusi tagamaks, et soovimatul tegevusel on kassi jaoks alati sama heidutav, aga vaimselt ja füüsiliselt ohutu tagajärg.  

Hea näide on uksepiida kratsimine. Kui kleepida uksepiidale mõni riba kahepoolset teipi, õpib kass, et uksepiita katsuda on ebamugav ning proovib leida küünte teritamiseks muu koha. Samuti võib panna teibiribad köögilaua või -kapi serva, et heidutada kassi sinna hüppamast. Ka võib katsetada spetsiaalse tsitruselõhnalise spreiga, mis on kassile nii ebameeldiv, et ta ei pruugigi tahta enam üle pritsitud mööblieseme ligi tulla. 

Kõige sagedamini aitab soovimatust käitumisest lahti saada kassile omase positiivse käitumise võimaldamine ühes tähelepanu suunamise ja premeerimisega. Näiteks kui kass kratsib diivanit, ei kanna karistamine või heidutamine vilja, kui kassil puudub sobiv koht, kus küüsi teritada. Samuti jätkab kass kõigist ponnistustest hoolimata vaibale pissimist, kui tema liivakast on koristamata või kui mitme kassiga majapidamises on liiga vähe liivakaste. Kui aga tagada kassile talle loomuomaseks käitumiseks sobiv keskkond ning meelepärast käitumist tähelepanu, mängimise või maiustustega premeerida, loobub kass tõenäoliselt soovimatust käitumisest ajapikku ise. 

Kui tõesti ükski muu meetod ei aita, soovitab ELS luua koju kassisõbralikud alad ning piirata ligipääs ruumidesse, kus kass on varasemalt soovimatut käitumist ilmutanud. Oluline on, et kassil oleks alati ligipääs liivakastile, kratsipuule, söögile-joogile ning vaimselt ja füüsiliselt stimuleerivatele mänguasjadele. 

Ükskõik, millise ülalkirjeldatud meetodi kasuks otsus langeb, tuleb pidada meeles, et loom ei ole kunagi meelega pahatahtlik ning soovimatust käitumisest vabanemine võib vajada kannatlikku meelt ja järjekindlust. Kuni omanikul õnnestub karistamist vältida ning kassi premeerimise teel julgustada, kasvavad kass ja omanik sel teekonnal ainult lähedasemaks ning pärast on töö viljad sedavõrd magusamad.  

Eesti Loomakaitse Selts on 2000. aasta kevadest tegutsev loomasõpru ühendav mittetulundusühing, mille missioon on abivajavate loomade heaolu tagamine ja parandamine ning loomade väärkohtlemise ennetamine. Missiooni viiakse ellu loomade otsese abistamise, avalikkuse teavitamise, inimeste koolitamise ning õigusloomes osalemise ja loomakaitsealase järelevalve teel.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.