Nipp

Kodugeenius testib: sooda ja äädikaga kõige tõrksama mustuse vastu

Foto: Kodugeenius

Palju on räägitud sooda ja äädika imevõimetest – umbes nii, et kui koduses majapidamises on need kaks olemas, pole muid puhastusvahendeid väidetavalt tarviski. Kõige enam tekib tüütuid plekke, pritsmeid ja katlakivi just niiskemates ruumides – köögis ja vannitoas. Lihtsamatest saab lahti ilma vahenditeta, vaid lapiga ja veidikese nühkimisega, ent tõrksamate jaoks läheb vaja juba puhastusvahendeid. Tegime ühes täiesti tavalises majapidamises kõige mustemates kohtades kindlaks, kas sooda ja äädikas on ikka oma ülesannete kõrgusel ja kas nad ikka aitavad kõige levinumate murede vastu.

Vannituba ja dušikabiiniuksed. Pidevast dušitamisest kuivavad viimased ikka toredasti plekiliseks, mida annab puhtaks nühkida. Puhastuslahuse tarvis võtsime kaks supilusikatäit äädikat, teelusikatäis soodat ja lisasime segule vett, nii et kokku sai umbes 200 ml lahust. Selle seguga tuleb pritsida dušikabiini uksi, lasta lahusel veidi aega mõjuda ja siis puhtaks nühkida. Pärast loputada ning puhta rätikuga kuivatada. Kui su nühkimise tulemuseks ei ole koheselt puhas uks, siis ära heida meelt – meil ka ei olnud, ehkki puhtamaks nad siiski said. Kabiiniuksed lähevad kergemini puhtaks sealt, kuhu vesi nii tihti ei ulatu, näiteks ülevalt poolt, ja raskemini puhtaks keskelt ja alt. Ilmselt mängib siin oma rolli ka see üleüldine soovitus, et “lase vahendil mõjuda” – paraku voolab vahend püstistelt pindadelt alla ja mõjumisvõimalus seega kohe väheneb.

Sama lahusega saab puhtaks ka dušinurga kahhelseina.

WC-potti kogunevad ajapikku katlakivi ja emaili peale inetud kollased veejoad sellest. Kõige hullem, mis sa teha saad, on seda mõne terava esemega kraapima hakata. Et tegu on väga kangekaelse elukaga, näitab kas või see, et kui tellid omale koju koristaja, siis tema paneb esimese asjana likku just katlakivi, et see viimase asjana lahti nühkida, kui ülejäänud majapidamine on koristatud. Enamasti tehakse seda mingi keemiaga, aga meie proovisime äädikaga. See aitab päris hästi, ainult et mõjumisperiood on üsna pikk, kõige parem on, kui valad seda ööseks vetsupotti ja selle seintele ja hommikul nühid puhtaks. Selle eelduseks on, et keegi öösel vetsus ei käi ja vett peale ei tõmba.

Kui liikuda edasi kööki, siis üks mustemaid kohti on pliit ja eriti praeahi. Normaaloludes me praeahju igapäevaselt ei puhasta, enamasti pole lihtsalt vajadust, ent ajapikku muutub praeahju uks vaat et läbipaistmatuks. Kõigepealt proovisime sama lahusega, millega puhastasime dušikabiini uksi. See kahjuks ei aidanud midagi. Seejärel tegime soodast pasta: kolm kuhjaga teelusikatäit umbes 50 ml vee kohta. See lahus tuleb kanda praeahju uksele ja lasta seista vähemalt 15 minutit kui mitte rohkem. Pärast nühi pesukäsna karedama poolega uks puhtaks. See toimis hästi. Puhastamise järel pese pliidiuks puhta lapiga üle ja kuivata. Samamoodi saad puhastada ka pliidi sisemust, pliidi peale käivat kaitsekaant, kui selline on olemas, ja elektripliidi pealset. Ka põhjakõrbenud potid-pannid saab sedasi puhtaks.

Veekannud ja kohvimasinad saab katlakivist puhtaks kerge äädikalahusega. Keedukann vala vett täis ja lisa sellele sorts äädikat ja lase keema. Nii umbes 10 minutit seista ja see vesi on hea valada kraanikaussi, see lahus puhastab ka torusid. Seejärel keeda samas kannus paar-kolm kannutäit vett, et kann korralikult ära loputada.

Äädikaga tegutsedes tasub kindaid kanda, eriti veel, kui võtad 30%-lise äädika, see kahjustab nahka. Teine hea nipp veel – kui sind häirib äädikalõhn, piserda äädikalahustesse veidi sidrunit.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.