Nimelt levib peenike pulber ruumis kiiresti laiali ja satub sisuliselt kõikjale – ning arvutid, telefonid, nutitelerid ja muud kallid elektroonikaseadmed on sellega rikutud. Tulekahju ärahoidmisega küll väldid suurt kahju, aga pulberkustuti kasutamisega paraku võid seda ka ise tuhandete eurode ulatuses tekitada.
Samuti vähendab lenduv pulber tulekahju korral evakueerumiseks olulist nähtavust ning tekitab paljudel inimestel ka allergilist reaktsiooni.
Parem alternatiiv on vahtkustuti, mida on sama lihtne kasutada ning mis kustutab sama tõhusalt puitu, tekstiili, plastikut ja muid kodus süttida võivaid materjale. Uuemad vahtkustutid sobivad hästi ka elektriseadmete kustutamiseks – sellisel juhul on see otsesõnu kustuti sildil kirjas.
Mõnikord tuuakse vahtkustuti puudusena esile, et kui pulberkustuti on ABC-tulekahjuklassiga, siis vahtkustuti ainult AB-klassiga. Samas C-klass tähistab põlevgaase nagu maagaas või vesinik. Kui gaasipõlengu ohtu kodus pole, siis tasub valida vahtkustuti.
Külmunud kustuti – petlik võltsturvalisus
Kuna tulekustuti on kõigil ka näiteks talviti õues seisvas autos, ei mõtle inimesed enamasti, et õhutemperatuur võiks kustuti toimimist segada. Siiski toimivad miinuskraadide juures ainult mõned kustuti liigid.
See on oluline, sest küttekatlad on Eestis ühed sagedasemad tulekahjude allikad, samas asuvad need enamasti just keldris või muudes kütmata abiruumides. Loomulikult peaks sellise ohuallika lähedal olema käepärast sobilik kustuti.