Päästeameti värskest statistikast selgub, et eluhoonetes toimunud tulekahjud saavad endiselt kõige sagedamini alguse elektrist. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETELi) tegevjuhi Kaarel Jänese sõnul saab neist suuremat osa ära hoida hoone elektrisüsteemi õigeaegselt hooldades ja uuendades.
Vastavalt Päästeameti süngele statistikale oli 2023. aastal elektrist alguse saanud eluhoonetulekahjusid 132, mis moodustavad suurima osa kõigist tulekahjujuhtumitest. Enim on elektriga seotud õnnetusi põhjustanud elektripaigaldise või lihtsamas keeles öelduna elektrisüsteemi rikked. Teise suurema osa elektriga seotud tulekahjudest põhjustavad elektriseadmete rikked, mis võivad tingitud olla näiteks seadme kulumisest, aga ka ebakvaliteetse või standarditega sobimatu seadme kasutamisest. „Internetipoodide abil saab näiteks laadijaid, kodumasinaid või teisi elektriseadmeid tellida pea igast maailma nurgast, kuid peab arvestama sellega seotud riskiga – elektrisüsteemil on oma ohutusnõuded ja standardid ning kõik tooted ei pruugi meie süsteemis tõrgeteta toimida. Äärmuslikel juhtudel võib tagajärjeks olla tulekahju ja tõsine oht elule,“ hoiatab Kaarel Jänes.
Enamikku elektrist tingitud tulekahjudest saab siiski ära hoida hoone elektripaigaldist õigeaegselt hooldades ja vajadusel uuendades. Hoone omanik vastutab elektrisüsteemi temale kuuluva ehk selle osa eest, mis toob elektri võrguettevõttega liitumispunktist koduste seadmeteni. Kus konkreetse tarbimiskoha liitumispunkt asub, saab teada võrguettevõttega (näiteks Elektrileviga) sõlmitud lepingust – võimalusi on erinevaid ning tihti hõlmab nii-öelda tarbijapaigaldis ka osa liini, mis elektri hooneni toob. Kortermajade puhul jaguneb vastutus ühistu ja korteriomaniku vahel: ühistu vastutab hoone üldelektripaigaldise ja korteri omanik korterisisese elektripaigaldise eest.