Kütteseadmeid paigaldades või hooldades peab tellija aga veenduma, et töö tegijal on oskusi ja teadmisi tõendav kutsetunnistus. Lisaks tasub meeles pidada, et kui tulekahju puhkeb hooldamata või nõuetele mittevastavast küttekehast, võib see õnnetuse korral mõjutada ka kindlustushüvitise väljamaksmist.
Kõik küttesüsteemidega seotud toimingud peavad pottsepad ja korstnapühkijad kandma küttesüsteemide portaali. Pottsepad ja korstnapühkijad näevad seal ülevaadet tehtud töödest ning tegemata tööde intervallidest. Küttesüsteemi omanik saab samuti väga hea ülevaate enda küttesüsteemi korrasoleku ja puhastamise vajaduse kohta.
„Küttesüsteemide puhastamisesse ei tasu suhtuda kergekäeliselt. Näiteks eelmisel aastal süttis põlema saunamaja, mille korstent ei olnud kunagi puhastatud. Kui spetsialist oleks küttesüsteemi üle vaadanud, siis oleks viga avastatud ja tulekahjut polekski olnud. Peale küttesüsteemi puhastamise ongi üks korstnapühkija ülesanne hinnata kogu küttesüsteemi ohutust,“ ütles Kiil.
Kütteseadmeid ja selle lõõre tuleb puhastada minimaalselt korra aastas. Kui eramaja omaniku oskused lubavad ja vahendid on olemas, siis võib oma maja korstnat ka ise pühkida, kuid vähemalt korra 5 aasta jooksul peab seda vaatama ka kutseline korstnapühkija. Korter-, rida- ja paarismajades peavad kutselised korstnapühkijad käima igal aastal.
Juhul kui küttesüsteemide kasutamise käigus tekib mingeid probleeme, peab valdaja/omanik veenduma selles, et küttesüsteemi on võimalik edasi kasutada enda ja teiste jaoks ohutult. Vajadusel tuleb tellida pädev spetsialist, kes kontrollib küttesüsteemi üle.
Sagedased on ka juhud, kus inimesed on eluruumi kütteseadme (ahju, pliidi või kamina) ehitanud ja kasutusele võtnud, kuid ei ole seda seadustanud. Sellisel juhul tuleb kütteseadme ohutus tõendada tagantjärgi ning kütteseade seadustada. Olemasoleva küttesüsteemi seadustamise või uue ehitamise tingimusi saab uurida kohalikust omavalitsusest.
Lisaks suitsuandurile peab igas tahkekütteseadme ja gaasiseadmega kodus olema ka vingugaasiandur.
