Tulekahju kiireks avastamiseks on igas hoones hädavajalik töökorras suitsuanduri olemasolu. Suuremas mitmekorruselises majas peaks neid olema mitu ja vähemalt üks maja igal korrusel.
Tulekahju areneb eluohtlikuks viie minutiga, suitsugaasid täidavad ruumi, muutes ellujäämisvõimalused võimatuks. Andur tuvastab suitsugaasid ka väikeses kontsentratsioonis ja annab häiret valju heliga, ning annab võimaluse evakueeruda.
27. veebruaril Kuressaares toimunud tulekahjus hukkus üks inimene. Tulekahju sai alguse voodis suitsetamisest. Suitsuandurit majas ei olnud.
26. veebruaril Kohtla-Järve linnas toimunud tulekahjus hukkus 2 inimest. Hoones puudus korrektselt paigaldatud töökorras suitsuandur. Päästjad olid ses majas kodunõustamist käinud tegemas kolmel korral. Projekti „Kodud tuleohutuks“ käigus ehitati uus ahi, korsten ning paigaldati uus elektrisüsteem.
24. veebruaril Kolkja alevikus toimunud tulekahjus hukkus 3 inimest. Maja alumisel korrusel oli suitsuandur, mis ka tööle rakendus. Suure tõenäosusega maja 2. korrusel töökorras suitsuandurit ei olnud. Päästjad olid ses majas kodunõustamisi käinud tegemas viiel korral, mille käigus paigaldati suitsu- ja vingugaasiandurid ning „Kodud tuleohutuks“ projekti raames ka temperatuuriandur. Siiski hoiti majas palju põlevmaterjali, suitsetati siseruumides ja käitumisharjumused olid elanikel riske suurendavad.
Töökorras suitsuandurid olid puudu ka 14. veebruaril Tihemetsas ning 11. veebruaril Türi linnas toimunud tulekahjudes, milles kummaski hukkus 1 inimene.
Eelmisel aastal käisid päästjad enam kui 21 000 kodus andmas nõu tuleohutuse, veeohutuse või kriisideks valmistumise teemal. Külastatud kodudest ligi 1400 hinnati tuleohtlikuks ning ligikaudu 1200 kodus käis Päästeamet juba mitmendat korda. 2023. aastal tehti Päästeameti projekti „Kodud tuleohutuks“ käigus 1,3 miljoni euro eest tuleohutumaks 402 kodu üle Eesti.
