Asjaolul, kas keeluvööndis olev ehitis reostab loodust või mitte, pole inspektori sõnul suurt tähtsust. “Kui inimene sinna juba ehitab, siis see mõjutab keskkonda,” põhjendas ta ning lisas, et veekoguäärsed kohad on muudest õrnemad. Ta tõi näiteks ühe Tänassilma jõe äärse kämpingulaadse maja, mille juures võib näha erosiooni ehk mulla vooluvetega ärauhtumist.

Serv ning nentis, et ehituskeeluvöönd on kindlaks määratud looduskaitseseadusega, mis kehtib 2004. aastast. “Õuemaa ongi pigem vanade hoonete jaoks, mis olid juba enne ehituskeeluvööndi tulekut jõe ääres. Et siis ei peaks näiteks kuuri jõe ääres asuvast majast kusagile kaugele ehitama.”

“Mulle on samuti öeldud, et saun ei tekita keskkonnale mingit kahju,” lausus Serv. “Seadus on aga seadus. Kui sõidad autoga sajaga, siis pole nagu ka mingit kahju, aga mingi kahju ikkagi on.”