23. septembril toimuv Maal elamise päev loob taas võimaluse külastada omavalitsusi ja selle käigus läbi kaaluda oma võimalused maal elada ja sinna tulla.
“Kui maal elavad pered hindavad kõrgelt omavalitsuste poolt pakutavaid avalikke teenuseid, siis uute tulijate jaoks on olukord elamuturul pigem kesine. Kõrged laenuintressid, pankade poolt nõutavad kõrgemad omaosalused maapiirkonna kinnistule panevad kodu otsijad tihti arutlema, kas meie ühiskond ja otsustajad ikka soovivad, et igas Eesti nurgas oleks elanikke, kes kasvataks lapsi, looks töökohti ja hoiaks elus kohalikku kultuuripärandit,” kirjeldas Maal elamise päeva projektijuht Krista Pegolainen-Saar ja lisas, et elu tagamine ja arendamine keskustest eemal on paljudes riikides selgelt üks siseriikliku julgeoleku kindlustamise abinõu.
15. septembril, mil Rannu rahvamajas anti selle aasta Maal elamise päeva avastart, rääkisid viimase viie aasta jooksul maal kanda kinnitanud inimesed, mis neid maale tõmbas ja miks nad sinna oma kodu on otsustanud rajada. Maakodu renoveerimisest lausa raamatu kirjutanud ajakirjanik Tuuli Jõesaar tõdes, et hoolimata teinekord kodanikule jaburana tunduvatest seadustest ja riiklikest regulatsioonidest oli maale kolimise motiiviks ennekõike pere elukvaliteedi tõstmine. Peres kasvavad kaks last, kes saavad nüüdsest lapsepõlve veeta värskes õhus looduse keskel ja õppida tulevikus kodulähedases väikekoolis.