Lambavill seondub enamikul soojade susside ja pehme pleediga. Ometi on sel looduslikul materjalil teisigi kasutusalasid – Eesti ettevõte Mää avastas, et lambavill võib lahendada aednike kaks suurt probleemi. 

Mää kaasomanik Sander Veskimeister meenutab, kuidas üks nende klient saatis pildi samal ajal istutatud ja sama sordi kurgi peenardest, mille arengus olid silmnähtavad erinevused. Ühel peenral valitses lopsakas rohelus ja taimed kandsid õisi, teisel kasvasid üksikud taimed ja needki kippusid kolletuma. 

Esimesel puhul kasutati juba istutamise ajal Mää toodetud lambavillast peenravaipa ning teisele lisati see hiljem. “Esimese puhul oli näha vaiba mõju, kuid teise peenra puhul oli kahjuks juba liiga hilja,” märgib Veskimeister. Ta lisab, et kevadist kehva juurdumist ning põuakahju ei saa kahjuks olematuks teha ka innovaatiliste lambavillatoodetega, kuid õigel ajal tegutsedes ennetab aednik nii mõnegi probleemi. 

Kuid mis see lambavillast peenravaip üldse on ning mida kasulikku Mää aednikele veel pakub?

Peenravaip teeb imesid

Lambavillast peenravaipa saab kasutada nii konteinerites, kasvuhoones kui avamaal. Maasikapeenral peab see vastu umbes kolm aastat. Üheaastaste taimede puhul saab vaiba sügisel üles võtta ning järgmisel aastal taas kasutada. Veskimeistri sõnul on see näiteks konteinertaimede puhul väga tavapärane. “Kui on kahtlus, et kangas sai kokku mõne haigusetekitaja, siis korduvkasutada võib seda vaid peale selle desinfitseerimist,” toonitab ta. 

Peenravaipa kasutades on pinnase temperatuur ja niiskus ühtlasemad ning taimede juurdumine kevade poole intensiivsem. Põuaperioodil hoiab see mulla niiskemana ning vihmaperioodil kaitseb mullaga kokkupuute eest. 

Lambavilla mitu head omadust

“Lambavill väetab, hoiab mullas hästi niiskust, tõrjub tigusid ning ei meeldi metsloomadele ja närilistele,” loetleb Veskimeister loodusliku materjali positiivseid omadusi. 

Lambavilla populaarsus on ajas tugevalt vähenenud, kuid lambad vajavad oma tervise huvides endiselt pügamist. Pöetud vill on aga enamiku lambakasvatajate jaoks jääkprodukt. Seepärast uuriski Veskimeistri meeskond materjali omadusi lähemalt ning koos leiti, et see võib aidata taimi kaitsta ning aednike murekohti lahendada. 

Mää on tegutsenud kaks aastat ning kõik nende lambavillatooted on biolagunevad ega kujuta loodusele ohtu. “Aitame kaasa biomajanduse toimimisele, kus senine jääkprodukt leiab väljundi loodussõbraliku taimekasvatuse osana,” sõnab Veskimeister. 

Teod ja nälkjad on minevik

Lisaks peenravaibale leiab Mää valikust ka lambavillast graanulid, mis oma olemuselt sarnanevad tavalisele väetisele. Mulda segatuna eraldavad need taimedele kogu kasvuperioodi vältel toitaineid. Aeglaselt lagunedes eraldub neist lämmastikku, kaaliumi, fosforit ja muud vajalikku. Kastmise ajal imavad need endasse aga vett ning paisuvad. 

Ehkki graanul laguneb pinnases mitu kuud, paneb Veskimeister südamele, et mullastik on igas asukohas erinev ning aednik peab ise otsustama, millal tuleks graanuleid mulda juurde lisada. Kindlasti tuleks seda teha aga kord aastas. 

Graanulid peletavad ka tigusid ja nälkjad, kuna vill kõrvetab nende jalgu ning vabatahtlikult nad neile ronida ei soovi. Niisiis pakuvad villagraanulid kaitset ka hiljuti meediast läbi käinud lusitaania teetigude eest. “Mida agressiivsemad ja suuremad on limused, seda laiemat kaitseriba peab kasutama. Tavapäraselt piisab 15 cm laiusest tõkkest.”

Vihm ja kastmine pesevad aja jooksul villagraanulite limuste tõrjetoime ära ning seetõttu tuleks aeg-ajalt värskeid graanuleid juurde lisada. 

Millistele taimedele sobib, millistele mitte?

Kuna villagraanul hoiab mullas hästi niiskust, ei sobi see taimedele, mille kasvukoht on tavapäraselt pigem kuiv ning mitte väga viljakas – näiteks kaktusele. Samuti ei pruugi need sobida taimedele, mis on lämmastiku suhtes tundlikud. “Kui aednikul tekib väike kahtlus, kas villagraanulid tema taimedele sobivad, siis tasuks meiega nõu pidada,” julgustab Veskimeister. 

Paprika on taim, millele lambavilla graanulid aga eriti hästi mõjuvad – taimed kasvavad tugevateks ja annavad hea saagi. Samuti sobivad graanulid hästi tomatite, kurkide ja muude aiasaaduste väetamiseks. “Kasvuhoone on just see koht, kus villagraanulite omadused hästi välja tulevad. Soojas kasvuhoones on kastmisega alatasa aednikul mure ja meie graanul aitab siinkohal oluliselt vett kokku hoida.”

Graanuleid saab kasutada ka avamaa väetisena. See sobib näiteks vaarikate, maasikate ja köögiviljade väetiseks. “Kasutajatelt oleme saanud tagasisidet, et ristõieliste kasvatamisel vähendab villagraanul maakirpude populatsiooni ning noored taimed on elujõulisemad.”

Sügis- ja talvehooaeg pole enam kaugel 

Suuremate taimede ehk puude jaoks on Mää tootevalikus “puutüve kaitsekangas”. Tegemist on lambavilla vildist ribaga, mida saab talvisel ajal kasutada noorte viljapuude tüvede kaitseks jäneste ja kitsede eest ning kevadtalvisel ajal kaitseb see puid ka päikesepõletuste eest. Tüvekangas katab 5 cm jämeduse puu kuni 1,25 m kõrguseni. 

Veskimeister lisab, et eriti efektiivne on seda kasutada koos talvise taimetekiga. “Katmata oksad on metsloomadele alati hea suutäis,” nendib ta. “Puutüve kaitsekangast saab kasutada mitu hooaega. Kevade poole, kui ohud on möödas, saab katted kokku korjata ja suveks hoiule panna ning sügise saabudes uuesti kasutada.”

Rohkem infot Mää looduslikke toodete kohta leiab siit.