Et taaskasutus on moes, meenub sageli väikeste asjade korral – riidetüki või lauajupi uues funktsioonis kasutusele võtmine tundub paljudele elementaarne. Väga suured objektid aga lagunevad ja roostetavad sageli aastaid või isegi aastakümneid, enne kui kellelgi tuleb mõte, et nende kordategemine säästaks maailma hulgast prahist ning võimaldaks objekti uuesti mõistlikul viisil kasutusele võtta.

Üks selline teema on nõukogudeaegsed kaarhallid – vanad tuttavad peaaegu kõikjal, kus kunagi on asunud mõni kolhoos, sovhoos või muu kustunud kuulsusega majand. Nüüdseks on kadunud nii ettevõte, kes nad ehitas, rublad, millega ehituse eest maksti, kui ka kogu kaarhallide ennistine praktilisus. Tegelikult saab oma aja ära elanud kaarhallist meistrite abiga teha hõlpsalt tänapäevase ja majanduslikus mõttes igati kasutatava ärikinnisvara.

Prügihunniku asemel moodne hoone

Nende kaarhallide parim enne on juba kindlasti möödas. Sageli need roostetavad, ei pea sooja, lasevad vett läbi ja näevad nukrad välja. Selline koloss riivab silma ja tundub majandamise seisukohalt täiesti lootusetu. Ainus lahendus oleks justkui maatasa tegemine, ent sedagi lükatakse tihti edasi, kuni rahaline seis pisut paraneb.

OÜ Evari Ehitus juht Rein Kala soovitab aga tabada kaks kärbest ühe hoobiga ja teha lagunev kaarhall korda – nii saab ettevõte uue korraliku hoone ning pääseb vana lammutamisest ja äravedamisest.

Kala märgib, et OÜ Evari Ehitus meistrid on selliseid halle korda teinud palju – soojustanud, paigaldanud uue rullmaterjalist katusekatte, pannud uued aknad ja uksed, korrastanud soklid ja otsaseinad. Ta nendib, et Evari Ehitus on tuntud eelkõige katusefirmana ja spetsialiseerunud lamekatustele, seega on kaarhallide renoveerimine igati loogiline.

Ehituslikult on kogu kaarhall nimelt nagu üks suur katus – lamekatustena käsitletakse ka muutuva kaldega ja rullmaterjalist kattega katuseid, mille kalle võib olla 0 kuni 90 kraadi (kuplid, kaared, erikujud) ning katuste ehitamisel kasutatakse lamekatuse ehitamise materjale ja tehnoloogiat.

Kala viitab, et just praegu ongi õige aeg planeerida neid katuste ehitamise ja renoveerimisega seotud töid, mis tuleks ette võtta suve teisel poolel või sügisel, et tormidele ja sadudele korralike kaarhallide ja katustega vastu astuda.

Renoveerimine säästab raha

Rein Kala sõnul on nagu kaarhallid on ka vanemate kortermajade katused ehitatud reeglina ajal, mil sooviti, et katus peaks kinni vee, kuid tõhusat soojapidavust eesmärgiks ei seatud. Ta juhib tähelepanu, et renoveerimata ja külma läbi laskev vana katus toob omanikule möödapääsmatult kaasa ka suuremad küttearved.

“Amortiseerunud, oma aja ära elanud katusega võivad kaasneda mitmesugused ebameeldivad üllatused just siis, kui ilmaolud on ekstreemsed ja katuse kohe parandamine väga raske,” on OÜ Evari Ehitus juht kogenud.

Näiteks kortermaja rekonstrueerimist planeerides tasub Kala sõnul alati vaadata laiemat pilti. Ta viitab, et majale uut ventilatsioonisüsteemi ehitades on mõistlik paigaldada ventilatsioonitorud katusekonstruktsiooni soojustuse sisse, mis eeldab mitme erineva töö korraga tegemist. Samalaadseid kohti, kus töid annab ühitada, raha ja aega kokku hoida, on teisigi.

Hoone remonti planeerides tuleb soovitud tööd hoolikalt läbi mõelda, tellida projekt, korraldada ehitushange ja seejärel valida parim pakkuja. Kala paneb südamele, et ehitajat ei valitaks hinna, vaid ikka pakutavate tööde sisu järgi. Katuse puhul tasub küsida projekteerijatelt ja ehitajatelt komplekslahendusi, kuhu peale katuste katmise ja soojustamise kuuluvad ka räästasõlmede, parapettide, katuseluukide, korstnate, tuulutussüsteemide ja vihmavee äravoolusüsteemide uuendamine.

Väga oluline on ka õigete materjalide valik. Seda tehes tuleks lähtuda perspektiivitundest, mitte hinnast, sest mõni esmapilgul kallim materjal või lahendus võib osutuda tervikut vaadates hoopis soodsamaks.

Uued materjalid loovad uusi võimalusi

Rein Kala ütleb, et tänu uutele materjalidele ja tehnilistele lahendustele on võrreldes varasemaga praegu võimalik katuste eluiga tunduvalt pikendada.

Siinses kliimas on tema sõnul üks sagedasemaid lamekatuse kattematerjale bituumenrullmaterjal, mis sisaldab tugikangast ja tõkestab efektiivselt niiskuse levikut. Rullmaterjale toodetakse erinevat värvi kattega. Levinumad värvid on must ja hall. Kuid üha tihedamini kasutatakse ka punase, pruuni, rohelise ja valge puistekihiga kattematerjale. Värvilisem katus pakub silmailu, kuid heledam pealiskiht kuumeneb kuumade ilmadega vähem ja sel moel saab kaitsta nii materjali kui ka konstruktsioone ülekuumenemise eest ja pikendada katuse eluiga. Väga olulised on ka kattematerjali valmistamiseks kasutatava bituumenmaterjali koostis, materjali paksus või kaal, tugikanga materjal ja selle kaal.

Kala avaldab veel, et uute lamekatuste ehitamisel on tõusvaks trendiks plast-rullmaterjalist kattega katused. Eesti turul kasutatakse põhiliselt PVC-st ehk polüvinüülkloriidist ja tugikangast koosnevat hüdroisolatsiooni- ehk kattematerjali. Selline katus ei vaja eraldi tuulutussüsteemi ja plastrullmaterjal kinnitatakse mehaaniliselt tüüblitega katuse aluskonstruktsiooni külge. Rullmaterjali ühenduskohad keevitatakse omavahel kokku elektriliste föönide ehk soojapuhurite abil. Kasutusel on nii keevitusautomaadid kui ka käsiföönid.

Koostöö eeldab usaldust

Katusemeistri valik on tööde planeerimise oluline osa. Kuna katuse eluiga on äärmiselt tähtis, tuleb kasutada kvaliteetseid materjale, korralikke lahendusi ja paigaldusel oma ala asjatundjaid.

Ehitusvead tekivad tavaliselt tegijate vähese kvalifikatsiooni tõttu ning juhuslikku ja vähetuntud tööjõudu kasutades. Seega uuri valiku tegemisel ehitusfirma tausta kõikvõimalikest allikatest, hinda ettevõtte usaldusväärsust, vaata kodulehte, soovitusi ja arvustusi.

Lamekatuste ehitamine nõuab erialaseid teadmisi ja pikaajalisi kogemusi. Oma ala professionaalide abi kasutades hoiate kokku aega, vahendeid ja saate katusele kindla garantii!

OÜ Evari Ehitus | tel 738 0927, 506 0579 | evari@evari.ee | www.evari.ee

Vaata kõiki OÜ Evari Ehitus artikleid SIIT.